Eesti oma tuumajaam järjest võimalikum

Silvia Kruusmaa 29. veebruar 2008, 00:00

Ansipi sõnul väärib tuumaelektrijaama idee arutamist. Samas pole tema sõnul maailmas sellist tuumajaama prototüüpi, mis sobiks Eestile.

Nimelt tarbitakse suvekuudel suhteliselt tagasihoidlikult energiat, umbes 400 MW, mis tähendaks, et Eestisse ehitatav tuumajaam peaks olema maksimaalselt 400 MW, aga nii väikse võimsusega tuumaelektrijaamu maailmas praegu ei ole.

"Küll aga on võimalik, et 2015. aastaks tehakse selline prototüüp. Tuumajaama investeerimine on kallis. Väikese tuumajaama puhul on üldkulud keskkonnahoiule ja julgeolekule sama suured kui suurel tuumajaamal," tõi ta välja kitsaskohti. "See on väärt edasiarendamist, ei tasu seda ära põlata," ei laitnud peaminister tuumajaama ehitamise ideed siiski lõplikult maha.

Peaministri sõnul oleks Eestil mõistlik osaleda teistes tuumaenergiaprojektides ehk teha koostööd leedukatega ja soomlastega.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts palus ajakirjandusel tuumajaama paanika külvamine lõpetada. "Praegu ei saa seda välistada, öelda ei või jah. Võimalust tuleb kaaluda, see peab omama majanduslikku mõttekust, olema keskkonnasäästlik, konkurentsivõimet tõstev ja laiapõhjaline otsus. Kuritegelik oleks seda võimalust mitte analüüsida ja kaaluda," lisas ta.

Samas lisas Parts, et praegu tegeldakse alles energeetika arengukavaga aastani 2018, milles tuleb paika panna üldplaan. "Tuumajaama rajamise otsuse vastuvõtmisest läheb ehitamiseni minimaalselt 15 aastat riigis, kus ei ole varasemaid kogemusi," seletas ta.

"Me oleme nõukogus otsustanud hakata sellega tegelema," märkis Eesti Energia nõukogu liige Rein Kilk, lisades, et need arutelud peaksid kindlasti olema avalikud.

"Mulle on jäänud mulje, et Eesti Energia nõukogus on ratsionaalselt mõtlevad inimesed. Emotsionaalseid hüüatusi pole seal kuulda olnud," iseloomustas Kilk nõukogu meelsust võimaliku tuumajaama rajamise suhtes.

Kilk peab tuumajaama keskkonnasõbralikuks energia tootmise viisiks ning ise ta tuumajaama läheduses elamist ei pelgaks. Kilgi arvates on tuumajaama rajamine 2025. aastaks Eestisse realistlik. "Olen püüdnud seda teemat uurida ja käinud ka Soome Olkiluoto tuumajaamas," põhjendas ettevõtja oma arvamust.

Kilk tõi välja, et lisaks keskkonnahoiule omaks tuumajaam Eestile ka muid positiivseid mõjusid. "Tuumajaam omab ligipääsu ülimoodsale tehnoloogiale ja kasutab väga kvalifitseeritud spetsialiste. Esimesed sammud oleksid n-ö kaotuseta mäng, koguksime infot ja analüüsiksime teadmisi ning see on ainult positiivne," rääkis ta tuumajaama jaoks tehtavate uuringute laiemast kasulikkusest.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi suhtus Eestisse tuumajaama rajamisse kahtlusega. "Juhul kui seni kasutuses olevaid energialiike ei jätkuks, siis küll, aga keskkonna poolt..." ütles Tamkivi ning lisas, et kui tehnoloogiad arenevad, siis on see mõeldav.

2005. aastal koostatud dokumendis "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005-2015" on kirjas, et tuumajaama rajamine Eestisse pole lähiajal ei tehniliselt ega majanduslikult põhjendatud.

"Ootused-lootused on muutunud. Tookord arvasime, et meil pole nii palju raha, aga nüüd on rahalised vahendid märgatavalt paremad. Samas on põlevkivitehnoloogia keskkonnatasud oluliselt tõusmas. Olid ka naiivsevõitu lootused seoses Leedu tuumajaamaga ja koostöö osas soomlastega," kirjeldas Eesti Energia nõukogu liige Rein Kilk toimunud muutust.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kütuse ja energiaturu talituse juhataja Sigrid Vesialliku sõnul osaleb "Eesti elektrimajanduse arengukava 2008-2018" koostamisel seitsmeliikmeline töögrupp ja selle lõpliku sisu osas teeb otsuse üheteistliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad ministeeriumide, konkurentsiameti ja riigikantselei esindajad.

Töögrupis on valdavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistid.

Avalikkuse kaasamiseks korraldab majandusministeerium avalike foorumite sarja, esimene üritus toimub märtsis, et tutvustada kõigi osapoolte jaoks ja ka huvilistele ning avalikkusele koostatava arengukava sisu.

"Kõik erialaliidud, seltsid ja teadusasutused on oodatud sellest osa võtma. Aprillis ja mais toimuvad järgmised foorumi üritused," tutvustas Vesiallik.

Värner Lootsmann, Harju maavanem
Küsimus, kas Eestisse tuumajaam rajada, on arutlust vääriv ning mina toetan Eestisse tuumajaama ehitust. Kas ehitada see Harjumaale, Virumaale või mujale? Isegi kui tuumajaam Harjumaale tuleks, ei peaks seda Tallinna külje alla ehitama, kuigi varem on asukohtadena välja pakutud Maardu või Paldiski. Küllap on ka teisi kohti, ka Harjumaal, kuhu seda ehitada. Näiteks Vasalemma, kust vanglad kaovad, kui Tallinna vangla valmis saab. Või siis endised sõjaväebaasid, mis ei ole siiani kasutust leidnud. Samuti näiteks Suurpea sõjaväelinnak Pärispea poolsaarel.

Marek Standberg, Eestimaa Roheliste juht
Rumal mõte on võtta kasutusele tuumajaam, kus kriitilise massi lõhustamise protsessis kasutatakse aeglustamise tõttu uraani energiast vaid 1-2%. Seda eriti olukorras, kus tuumakütuse hind kasvab nagu nafta hind, eriti kuna Eesti ei ole uraani tootja.

Tuumaenergia on tehniliselt kõrgelt arenenud ja tugeva julgeolekuga riikide pärusmaa. Leedu on siin erand, kuna tuumajaam on seal Nõukogude Liidu pärand. Nende julgeoleku tase on ka Eesti omast kõrgem, kuna NATO lennukid on seal. Ka Leetu tuumajaama ehitamine ei ole hea idee, sest nende soov ei kipu realiseeruma.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:22
    Otsi:

    Ava täpsem otsing