Eestimaa prügihunnikud kantakse kaardile

Ettevõtmisele Teeme Ära 2008 asusid läinud sügisel hoogu andma ELFi tegevjuht Toomas Trapido ning tehnoloogiaärimehena tuntust kogunud Rainer Nõlvak.

Praeguseks on prügihunnikute kaardistamine täie auruga käimas, veebruari viimasel nädalavahetusel olid vabatahtlikest aktivistid järjega jõudnud Jõgevamaale. Allakirjutanu müttas koos Rainer Nõlvakuga Torma valla metsades. Varustuseks džiip, GPSid, fotoaparaadid ja kaardilehed.

Kogu aktsiooni mootor, lausa süda peitub originaalsetes, spetsiaalselt selleks ettevõtmiseks väljatöötatud IT-lahendustes. Selles, kuidas GPS- ja mobiilside, online-ühendused, interaktiivsed kaardirakendused ning programmid üksteisest aru saama panna. Süsteemi ohjes hoidvad arvutiprogrammid töötas välja omal ajal Skype'i üles ehitanud Ahti Heinla.

Kokkutulnud vabatahtlikud jagunevad gruppidesse - auto peale paar inimest, ekipaaži kohta kas GPS-mobiiltelefon või eraldi GPS-seade ning kaardid.

Iga grupp saab endale piirkonna, tavaliselt on see üks vald või linn, mida siis prügihunnikuid otsides hakatakse läbi kammima. Otsijate töö lihtsustamiseks on kaardile kantud RMK metsnike eelluure põhjal leitud vihjed prügilademete kohta. Need aga tuleb üle kontrollida.

Nõlvak ja need, kes enne loodusesse siirdumist oskavad anda instruktaaži GPSide kasutamise kohta ning tutvustavad tüüpilise lagastaja käitumismudelit.

Selgub, et lagastajate tõmbekohad on kraavid väiksemate teede ääres, mis ei jää põhimaanteedest kaugele. Prügi viiakse igasugustesse süvenditesse, aukudesse, kuivenduskraavidesse, samas lage maa ja raiesmikud pole prügistajate seas kuigivõrd hinnas. Kirvereegel on see, et kus juba on, sinna tuleb ka juurde.

Leidsime kohti, kuhu prügi oli toodud pagasnikutäite kaupa, olmejäätmed olid pakitud kohaliku kaubamaja kilekottidesse ja loobitud kahele poole teed või teed piiravasse kuivenduskraavi. Loo irooniline pool on sellest, et vaid paari kilomeetri kaugusel asub Torma prügila.

Nõlvakul on kümneid plaane, kuidas pärast koristusaktsiooni tagada, et metsaalused puhtaks jääksid. Näiteks võiksid turvafirmad paigaldada metsasaludesse piilukaamerad, võimalik on saata suure lahutusvõimega kaamerad õhupallidega taeva alla jmt.

Torma vallas märkisime tol päeval üles 25 uut prügihunnikut ja tuvastasime kümmekonna juba varem kaardile märgitud vihje vettpidavust. Käisin jalgsi mööda metsi maha seitse kilomeetrit, tööpäev oli koos Tallinnast kohalesõiduga 12 tundi pikk.