Elektriliinide kaitsevööndis tasub energiavõsa kasvatada

Eestis on tuhandeid kilomeetreid elektriõhuliine, mis koos elektripaigaldise kaitsevööndiga võtavad enda alla sadu hektareid maad.

Hinnanguliselt moodustab see umbes 30 000 ha, millest enamiku moodustab maatulundusmaa. Elektriõhuliini alusele maale kehtivad kasutuspiirangud, mis vähemal või suuremal määral kitsendavad maa sihtotstarbelist kasutamist.

Elektriõhuliini ümbritsevat piiranguvööndit nimetatakse elektripaigaldise kaitsevööndiks.

Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ehk kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Eelmise aasta suvel jõustunud elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord reguleerib sellistes kaitsevööndites puude ja võsa raiumise.

Elektripaigaldise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvavad ja liini ohustavaid puid ja võsa sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades. Juhul kui puud, puude oksad või võsa on põhjustanud elektripaigaldise rikke või loovad ohtliku olukorra, võib neid raiuda ka kinnisasja omanikku teavitamata. Kaitsevööndis puude, puuokste ja võsa raiumisel on omanik kohustatud, kooskõlastatult kinnisasja omanikuga, langetatud puud laasima, järkama ja kokku koondama, raiejäätmed hunnikustesse või vallidesse koguma või põletama.

Elektripaigaldise omaniku õigused on elektripaigaldise ohutuse tagamisest lähtuvalt õigustatud. Samas näeb kaitsevööndis tegutsemise kord ette ka kinnisasja omaniku huvidega arvestamist ning loodussõbralikku lähenemist. Varem, kui vastav kord puudus, ei olnud kohustust kinnisasja omanikku kaitsevööndis toimuvast raietööst teavitada. Samuti ei tegelenud maharaiutud puude, okste ega võsa koristamisega keegi, need jäeti lihtsalt mädanema.

Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kohaselt on elektritrasside valdaja kohustatud hoidma trassid risust puhtad. Paraku seda nõuet üldjuhul ei täidetud. Nüüd, 2007. aasta juulist alates ei tohiks elektriliinide all näha kõdunemisele määratud langetatud puid, oksi ja võsa, mis tuleohutusele lisaks on sageli ka vähemalt küttepuuna kasutamiskõlblik puit.

Elektriõhuliinide alusel maal ehk elektripaigaldise kaitsevööndil ei ole sihtotstarvet määratud, seetõttu kuulub see enamasti maatulundusmaa sihtotstarbega või mõne muu sihtotstarbega maade hulka, vastavalt sellele, kus liin parajasti asub.

Põllumajandusega seotud tegevused, milleks tuleb taotleda elektripaigaldise omaniku luba, on maaparandus, traattarade ehitamine ja loomade joogikohtade rajamine. Luba võib vajadusel tarvis minna ka sõitmiseks masina või mehhanismiga, mille üldkõrgus maapinnast on üle 4,5 meetri.

Üle põllumajandusmaa kulgevad elektriliinid, õigemini elektriliinimastid, põhjustavad põllumehele ebamugavust sellega, et sunnivad põllutöid tegevat traktorit rohkem manööverdama.

Siiski võib väita, et nimetatud kitsendused ei takista olulisel määral põllumajandussaaduste tootmist ehk maatulundusmaa sihtotstarbelist kasutamist põllumajandusmaana. Õue- ja muu maal, mis jääb elektripaigaldise kaitsevööndisse, tuleb arvestada kitsendustega, mis elektripaigaldise omaniku loata keelavad ehitada, sh ehitada tanklaid, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha laadimis-, süvendus- ja maaparandustöid ning teha tuld. Põllumaaga võrreldes on õuemaale kehtivad piirangud kahtlemata suuremad.

Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud istutada ning langetada puid. Seega maatulundusmaad, mis on ette nähtud metsakasvatuseks, ei saa sihtotstarbeliselt kasutada, vähemalt ilma selleks luba taotlemata. Elektriliinist ja selle kaitsevööndist läbistatud metsamaa on kui tarbetu muu maa, millel puudub otstarve.

Eraldi sihtotstarvet pole määratud ja kui lähtuda nendest kitsendustest, mis elektripaigaldisega kaasnevad, ei ole selleks ka erilist põhjust, kuna need ei välista maa sihtotstarbelist kasutamist.

Metsamaid läbivatel elektripaigaldise kaitsevöönditel ei ole sisuliselt mingit funktsiooni peale elektripaigaldise kaitse, sest metsamajandamisega kaitsevööndis tegeleda ei saa ega tohi.

Metsamaid läbivate õhuliinide kaitsevööndis toimub looduslik metsauuendus, mida on võimalik majandusliku tasuvuse huvides kiirendada.

Lisades olemasolevatele kiirekasvulisi puuliike (hall lepp, paju) on võimalik maa saagikust suurendad. Kiirekasvulised puuliigid on raieküpsed küttepuuks või hakkepuiduks juba viie aasta möödudes.

Metsamaid läbivate elektriõhuliinide kaitsevööndite maast võiks moodustada omaette katastriüksused. Maa võiks kuuluda elektripaigaldise omanikule, kellel praeguste õigusaktide kohaselt on antud õigus seal tegutseda, kuid mitte kasumlikult majandada.

Olukorras, kus paigaldise omanik on ka selle kaitsevööndi maa omanik, saab ta seda maad ise võimaluste piires majandada. Energiavõsa kasvatamine tagab ka elektripaigaldise kaitsevööndi regulaarse hooldamise, mis annab maale lisaväärtust.

Autor: Helen Saal