Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hea finantsjuht teenib 35 000 krooni kuus
Äripäeva korraldatud eilsel finantsjuhtimise konverentsil "Finantsjuhi 101 nägu" küsis CVO Groupi turundusjuht Tiina Saar saalis inimestelt, kui palju nad maksaksid heale finantsjuhile. Selgus, et enamik ettevõtete esindajatest maksaks finantsjuhile kuni 35 000 krooni suurust brutopalka. Mõned üksikud vaid ei hinda finantsjuhi väärtust üle 25 000 krooni.
Saare sõnul läheb headel finantsjuhtidel Eestis üha paremini. "Kui rääkida juhtide karjäärist, siis just finantsjuhtide hulgast sirgub uusi tegevjuhte. Küllap sellepärast, et nad seisavad juhi paremal käel, neil on piisavalt usalduskrediiti, nad kuuluvad enamasti juhtkonda ning lisaks erialastele teadmistele omandavad ka üldjuhtimise kogemust juhtide kõrval," kommenteeris Saar.
Palju kiidetud interaktiivsed suhtlusvahendid aga tihti hoopis segavad Saare sõnul tööd ja vähendavad produktiivsust.
"Korraldatakse palju vähetähtsa sisuga koosolekuid, millel osalemise tõttu jääb inimese töö katki. Taas tööle keskendumine võtab aga aega ning väsitab aju," sõnas Saar ning tõdes, et töö katkestamine töökohal e-kirjadele vastamise, MSNis suhtlemise ja koosolekutel osalemise tõttu vähendab ka kõige andekama töötaja panust.
Saare sõnul on rutiin peamine töö produktiivsuse vähendaja.
"Kui inimene tunneb, et on sellest tööst, mida ta parasjagu teeb, väsinud, peaks ta mõneks ajaks töökohta vahetama, võtma end aastaks vabaks, võib-olla hoopis ennast harima. Kui tegemist on hea ja ettevõttele lojaalse töötajaga, peaks väike vaheldus olema ka tööandjale meelepärane. Nimelt on töötaja tagasi tulles täis pakatavat energiat, värskeid ideid ja innovatiivsust," rääkis Saar.