Hispaania vajab majandusvedurit

Nüüd aga, kus odava raha ajad on läbi ning kinnisvarabuum kogu Euroopas järele annab, on ka Hispaania majandusime alustalad vankuma löönud. Kinnisvaraturu jahtumine võib Hispaania SKP kasvule pikkadeks aastateks piduri peale panna ning sisserändajaist, kelle katkematu juurdevool on majandust käigus hoidnud, on praegu hispaanlaste silmis saanud peamine peavalu.

Selle mure on pühapäevastel parlamendivalimistel revanši lootev parempoolne Rahvapartei oma valimisvankri ette rakendanud koos kriitikaga sotsialistist peaministri José Luis Rodriguez Zapatero majanduspoliitika pihta. Inflatsioon on kõrge, tööpuudus kasvab Euroopa ühes kiireimas tempos ning vajalikud struktuurireformid on kinnisvara- ja laenuralli aegadel unarusse jäänud.

Kinnisvaral on Hispaania majanduses väga suur osa - 18% SKPst. Kui kinnisvarainvesteeringud järsult kahanevad, näiteks nelja aasta perspektiivis 10%-le, kärbiks see aastast majanduskasvu kahe protsendipunkti võrra, rehkendas Briti ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau ja prognoosis Hispaaniale vähemalt viis aastat olematut majanduskasvu. Märgid on igatahes kurjakuulutavad - kui kinnisvarabuumi haripunktis kasvas uute ehituslubade väljastamine aastas umbes 25%, siis läinud aasta sügisel oli number miinusmärgiga 20%.

Elamute hinnad pole veel nii hullusti kukkunud - sel nädalal avaldatud Briti kinnisvaraekspertide liidu (RICS) ülevaates aeglustus hinnatõus Hispaania eluasemeturul mullu 3%-le eelnenud aasta 9%-lt, jäädes siiski plussi, kuid Münchau arvates on suurem langus vaid aja küsimus. 1995-2007 on elamispinnad Hispaanias kallinenud nominaalhindades kolm ja reaalhindades kaks korda. Hispaania keskpanga sõnul võib eluasemeturg olla 30% ülehinnatud.

Kümme aastat on Hispaania majandus kasvanud euroala keskmisest kiiremini. Tänavu ennustab Euroopa Komisjon, et euroala neljanda suurima majandusruumi SKP kasv aeglustub läinud aasta 3,8 protsendilt 2,7 protsendile, mõnedel hinnangutel aga juba vähem kui 2%-le. Tööpuudus kasvas veebruaris viiendat kuud järjest - tööta on 2,3 miljonit inimest, mis on kõrgeim näitaja 1998. aastast.

Kinnisvarabuumi harjal on Hispaania praeguseks vähe teinud majanduse nõrkade kohtade kindlustamiseks. Hõlpsa kasvu ajad on ümber saamas ning Hispaania majandus vajab uut tootlikkuse tõusul tuginevat kasvumudelit.

Majanduskliima halvenedes on hispaanlaste peamiseks mureks sisseränne.

Seda opositsioon on kasutanud kiilu ajamiseks sotside ja nende valijaskonna vahele. Parempoolsed süüdistavad riigi immigratsioonipoliitikat leebuses - 2000. aastast on riiki tulvanud ligi neli miljonit sisserändajat, kes on täitnud üle poolte uutest töökohtadest. Teravalt kritiseerib Rahvapartei juht Rajoy valitsuse otsust legaliseerida 800 000 illegaalset immigranti. 2007. a loenduse järgi moodustasid immigrandid Hispaania elanikkonnast 10%. Opositsioon tahab sisserändetingimusi karmistada ning nõuda, et immigrandid õpiksid selgeks ka hispaania keele.