Kõik sportijad tervisekontrolli!

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Kuik toonitab, et spordimeditsiini kõige olulisemateks ülesanneteks on vältida vigastusi, haigestumisi ja äkksurmajuhte spordis.

Tema sõnul tuleb regulaarselt sportimist alustavatel inimestel selgitada spordiarsti abiga välja võimalikud vastunäidustused. Juba regulaarselt treenivatele inimestele on aga vaja korduvate uuringute abil tagada optimaalne kehalise võimekuse kasv ja tervise kaitse.

Spordimeditsiinikeskuse Vomax juhatuse liikme Tõnis Saagi väitel on väga lihtne ennast sportides üle hinnata ja valida valed treeningukoormused. Samuti ei pruugi pika treeningupausi järel enam sobida kunagi jõukohased olnud treeningumeetodid ja -intensiivsused. Valesti treenimise tulemuseks võib tema sõnul olla ebameeldiv kogemus ja vastumeelsus spordi vastu, äärmisel juhul ka tõsisemad tervisehäired.

Kõigil aktiivselt sportijatel tasuks spordiarsti juurest käia üldist tervisekontrolli tegemas vähemalt korra aastas. "Kui tervis on korras, haigusi pole põetud ja on regulaarselt treenitud, siis piisab ka kord kahe aasta jooksul käimisest," sõnab Spordimeditsiini Sihtasutuse spordiarst Virve Vask.

Spetsialistide poole võib tema sõnul pöörduda ka erinevate sportimisel tekkinud kaebuste korral. Suuremate ja tõsisemate vigastustega soovitab Vask minna aga otse ortopeedi jutule. Tervisekontrolli sisu panevad arstid kokku vastavalt treenija soovidele ja vajadustele.

Võimalik on piirduda üksnes arstliku konsultatsiooni ja mõne analüüsiga, ent kel soov lasta enda seisundit põhjalikumalt uurida, võib läbida kontrolli, mille käigus spordiarst küsitleb treeningurežiimi ja kaebuste kohta, mõõdab-kaalub ja teeb koormustesti, kus kontrollitakse südame- ja kopsude tööd.

Ootejärjekorrad spetsialistide vastuvõtule saamiseks ulatuvad Tallinnas ja Tartus paarist päevast ühe kuuni. Tõsisemate kaebuste korral võetakse vastuvõtule kindlasti ka kiiremini.

Rein Kuik soovitab kõigil sportlastel tervisekontrolli tulemise aegu varakult ette planeerida. Arsti vastuvõtule saavad soovijad aegu kinni panna aasta-poolteist ette.

Kindlasti soovitab Kuik veenduda eelnevalt ka erinevate spordimeditsiiniteenust pakkuvate erakabinettide tohtrite taustas ja pädevuses. Lähemal ajal on tema sõnul plaanis korraldada ka spordimeditsiini valdkonnas tegutsevate arstide pädevushindamine, mis tagab vastava teenuse kvaliteedi.

Pädevust kinnitavat märget on võimalik kõigil soovijail vaadata tervishoiuameti kodulehelt tervishoiutöötajate registrist.

Spordimeditsiiniliste teenuste väljamüügihinnad peavad katma ruumide rendi, halduse, personalikulud, kalli aparatuuri liisingu ja kindlustuse, meditsiinilised abivahendid jne.

Kuludest lähtudes on hinnad Eestis regiooniti erinevad.

Näiteks spordimeditsiinikeskuse Vomax enim ostetud harrastussportlase pakett maksab Tartus 1250 krooni ja Tallinnas 1500. Hinnaerinevuse põhjuseks on pealinnas tegutsemise kõrgemad kulud kohati nii püsi- kui ka muutuvkulude tasandil.

Sama tendentsi näitab Tartus asuva SA TÜ Kliinikumi ja Tallinnas asuva Spordimeditsiini SA hinnavõrdlus, kus analoogsete pakettide hinnad on lähtudes kodulehtedel avaldatud infost vastavalt 1750 ja 1850 krooni.

Kui tippspordis on spordiarst treeneri järel järgmine oluline abimees, siis harrastusspordis see nii oluline ei ole.

Juhul kui sportimisest tekib trauma või mingi muu vigastus, pole mõtet perearsti poole pöörduda. Tihti ei oska isegi erialaarstid head nõu anda, kui nad pole tegelenud sportlastega. Vahe on ju selles, et tavaline arst tegeleb haiguse või vigastusega, mille on tinginud kehv tervis, spordiarst aga üldiselt terve inimesega, kellel on ülekoormus.

Ise käin täpselt nii tihti, kui on põhjust, st kuni kolm korda aastas. Varem sai käidud kaks korda aastas ka uuringutel, kuid kahjuks ei tegele enam nii tõsiselt, et selle jaoks vajadust oleks.

Teenindusega olen spordiarsti juures käies rahule jäänud, kuid nagu meie meditsiinisüsteemis ikka, tuleb ise aktiivselt asjaga tegeleda.