Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eelarveplaaniga B on kiire. Mõistate?
Jookseb hoiatav ringvaade, ehkki iseenesest ei pruugi katastroofifilm järgneda. Jaanuaris-veebruaris laekus käibemaksu vähemalt 800 miljonit krooni vähem kui eelarves ette nähtud.
Kui samasugune mahajäämus jätkub aasta lõpuni, ei ole planeeritavast eelarve ülejäägist sentigi järel ja miinusesse läheb riigieelarve ise. Eesti mainele oleks see katastroof.
Äripäeva toimetuse arvates ei õnnestu Eesti majandusest väevõimuga rohkem makse välja pigistada, seega tuleb otsustavalt tegelda riigieelarve kulude poolega - kas külmutada riigisektori palgad ja investeeringud; teha negatiivne lisaeelarve, mis hõlmab kõiki kuluartikleid; loobuda vabadussambast. Sõnaga - plaan B.
Käibemaksu sedavõrd suur alalaekumine on üllatav ses mõttes, et mitmed aktsiisid tõusid aasta alguses ja aktsiisile rakendub ju ka käibemaks. Kas või mootorikütuse aktsiis pluss käibemaks - mootorikütuse tarbimisest ei saa loobuda ja varuks ka ei osta.
Samuti on tõusnud muude kaupade ja teenuste hinnad, mida peegeldab galopeeriv tarbijahinnaindeks. Peaks justkui olema: kallim kaup, riigile rohkem käibemaksu.
Järelikult on tarbimine sedavõrd järsult tagasi tõmbunud ja tarbijate kindlustunne kadunud, et ei aita ei ussi- ega püssirohi. Riigieelarve aluseks olev kasvuprognoos pidi samas olema heleroosa, mille tagajärgi tuleb siluda terve aasta.
Kas tekkida võiv eelarve puudujääk erasektorit ka puudutab? Kannatada võivad saada eelkõige need ettevõtted, mis on seni täitnud riigi tellimusi ja -hankeid.
Valitsuselt ootaks tõele näkkuvaatamist, mitte sotsiaaldemokraadist rahandusministri Ivari Padari patukotiks tembeldamist. Käibemaksu planeeritud laekumine on 26 miljardit krooni, mis moodustab kogu riigieelarvest üle veerandi.
Selle põhjal ootame plaani B, mis peaks tulema pigem varem kui hiljem ja olema pigem karm kui kosmeetiline.
Halvim, mida valitsus teha saab, on loota, et olukord laheneb iseenesest, st maksulaekumised hakkavad ehk suurenema.
Käibemaks on ilmselt esimene ja kõige kiirem indikaator, peegeldades tarbimise vähikäiku. Aga koos koondamiste lainega (SEB prognoos on 30 000 koondatut) tuleb tõenäoliselt ka sotsiaalmaksu alalaekumine, millega riigieelarve käriseb mitmelt poolt.
Võrdselt halb on see, kui valitsus läheb kergema vastupanu teed - stabiliseerimisreservi kallale.
Raskematel aegadel on vähemalt üks tervendav mõju: loodetavasti lõpeb massiline laristamine.
Autor: ÄP