Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Surve hindadele suureneb veelgi
Praegust Eesti majanduskeskkonda iseloomustab endiselt põhiliselt sisenõudlusel baseerunud majanduskasvu aeglustumine, kiirenev inflatsioon ja oodatust enam suurenenud välismõjud, kirjutas Ober-Haus oma veebruarikuises turuülevaates.
Jätkuvalt suureneb pooleliolevate eramute, arendusprojektide ja kruntide müügipakkumiste arv. Samas on planeerimisel mitmed mahukad projektid.
Tehingute vähenemist oli märgata ka Tallinnas n-ö kvaliteetkinnisvaraga piirkondades: kesklinn, Pirita, Nõmme.
Korterite üüriturul on pealinnas sarnaselt müügiturule pakkumine kasvanud mitu korda. Kui buumi tippajal kõikus pakkumiste hulk 350 ja 600 korteri vahel, siis tänaseks on juba üle 1900 pakkumise.
Ehitusturul jätkus nõudluse vähenemine ja see on probleemiks järjest suuremale hulgale ehitussektoris tegutsevatele ettevõtetele.
Ober-Haus on seisukohal, et suure tõenäosusega on kinnisvaraturu likviidsus endiselt vähenev ja surve hindade langetamisele võib suureneda. Lähiperspektiivis on võimalikud väiksemate arendajate pankrotid, kahju- ja lisatagatiste nõuete suurenemine. Elavnemist kinnisvaraturul ei toimu enne, kui on realiseeritud juba olemasolev laoseis ja majandus stabiliseerunud.
Autor: ÄP