Juhid tahetakse saata ümberõppele

LKFi kahjuennetuste valdkonna juhi Erki Ernitsa sõnul peab ta veapunktisüsteemi täieliku rakendamise all silmas, et süsteemis on olemas ka piisavad võimalused liiklusdeliktiga juhtide ümberõpetamiseks ja liiklusesse tagasiaitamiseks. "Teiste riikide praktika näitab, et süsteem, kus juhti tema liiklusrikkumiste arvu põhjal ainult karistatakse, toimib väga lühiajaliselt," toob Ernits näiteks teiste riikide kogemuse. Tema väitel ei ole toimiva mehhanismi põhieesmärk karistamine, vaid deliktiga juhtide selekteerimine, et nendega tööd alustada ja muuta nende liikluskäitumise harjumusi.

Ernitsa väitel näitab senine kogemus Eestis, et süsteemi rakendamine sõltub eelkõige seadusandjast. Ja kuigi spetsialistide hulgas ei kahtle keegi veapunktisüsteemi vajalikkuses, on viimase kümne aasta jooksul see erinevatest eelnõudest alati välja võetud. Ta loodab, et veapunktisüsteem on lisatud praegu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel olevasse liiklusseadusesse.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium siiski Ernitsa lootusi ei jaga. Ministeeriumi veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Eero Aarniste annab teada, et praegu menetluses olevas liiklusseaduse eelnõus veapunktisüsteemi ei ole. Aarniste sõnul vajab veapunktisüsteem veel täiendavat uurimist. Ta kinnitab siiski, et Eesti rahvuslikus liiklusohutuse programmis on kirjas, et hiljemalt aastal 2009 tuleb liiklusseadust täiendada veapunktisüsteemiga.

Teine LKFi ettepanek on liikluskindlustuse kahjumit taluvate kindlustusseltside aitamiseks. LKFi hinnangul tuleb liikluskindlustuse makse arvutamisel hakata arvestama liiklusrikkumisi. See tõstaks ka kindlustusmakseid.

Autotranspordifirma ASi Elstera juhatuse liikme Ivo Elsteri sõnul tuleb ka praegu õnnetuses süüdi jäämise korral kõrgenenud riskikoefitsiendi kaudu kõik kahjud kindlustusele tagasi maksta. "Kindlustus on nagu pank, kes annab sulle lihtsalt väga korraliku protsendiga laenu," nendib Elster.

Eelmisel aastal ei tulnud Elsteral liiklusõnnetusi väga palju ette. Liikluskindlustuse hinnatõus ei ole seni olnud ka nii suur, et sellepärast oleks pidanud tõstma veoteenuse hinda. Kui palju peab kindlustuse hind tõusma, et see hakkaks mõjutama ka veohindu, ei osanud Ivo Elster ilma täpsemate kalkulatsioonideta öelda. Tema sõnul moodustab liikluskindlustus kogu ettevõtte kuludest umbes 1,5 protsenti, kütuse hinna tõusule ei suuda liikluskindlustus ega ka ükski teine kuluartikkel konkurentsi pakkuda. Ernitsa väitel oli kindlustusmakse arvutamisel liiklusrikkumiste andmete kasutamise võimaluse andmine kindlustusandjatele arutlusel viimati eelmise aasta oktoobris.