Esmaspäev 26. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus kliimalepe pole olulisim

Björn Lomborg 11. märts 2008, 00:00

Terrorism ja üleilmne soojenemine ähvardavad paljude inimeste meelest planeeti enim. USAs soovib Bushi administratsioon suurendada piirijulgeoleku ja immigratsioonireeglite jõustamise rahastamist 20 protsenti. Rohkem kui 150 miljonit dollarit kulutatakse transiidisüsteemidele, et ennetada terroristide rünnakuid. Kuid rahvusvaheline terrorism tapab igal aastal kokku umbes 400 inimest. Kui palju oleme valmis kulutama, et seda surmalõivu maksta näiteks veerandi võrra vähem - miljard dollarit, sada miljardit?

Lobirühmad soovivad, et uus kliimalepe läheks kaugemale kui Kyoto oma, mis juba läheb maailmale maksma 180 miljardit dollarit aastas. Püüdlustest aeglustada üleilmset soojenemist lepete abil on kasu imeväike - võimalik viivitada temperatuuritõusu aastaks 2100 kõigest seitsme päeva võrra.

Kümnendik Kyoto protokolli aastastest kuludest ehk kümnendik USA selle aasta eelarvekuludest sõdadele Iraagis ja Afganistanis - takistab 30 miljonit uut aidsi nakatunut. Sama summat võib kasutada ka selleks, et aidata 4 miljonit inimest, kes surevad sel aastal alatoitlusest, 2,5 miljonit, kes tapetakse siseruumide ja välisõhu saaste tõttu, 2 miljonit, kes surevad mikroelementide (raud, tsink ja A-vitamiin) puuduse tõttu, või 2 miljonit, kelle surm on põhjustatud puhta joogivee puudumisest.

Efektiivsed strateegiad on odavad ja lihtsad - peamiselt on küsimus selle viimises, mida vajatakse (mikroelemendid, puhtamad kütuseliigid, tasuta kondoomid, sääsevõrgud), nendeni, kes seda vajavad. Valitsused ja mitteriiklikud organisatsioonid kulutavad igal aastal miljardeid dollareid, püüdes aidata maailma. Kuid projektid, mida nad finantseerivad, kõigest otsustades mingeid asju teha ja teisi mitte, põhinevad sageli pigem poliitilisel reaalsusel ja meedia tähelepanul kui uuringutel.

Paanika terrorismi ja kliimamuutuste pärast ei pimesta meid täielikult teiste probleemide suhtes, millega planeet silmitsi seisab, kuid meie hirm moonutab objektiivi, mille kaudu me asju laiemalt näeme. Ma loodan, et pilt läheb selgemaks, kui mais koguneb rahvusvaheline majandusteadlaste ümarlaud. Osalejad kasutavad kulude-tulude analüüsi, et kaaluda strateegiaid. Tulemus on lahenduste nimekiri, mis näitab, millised projektid tõotavad suurimat kasu võrreldes nende kuludega. Kas maailm peaks ikka tormama, pea ees, edasi järgmisesse Kyoto protokolli tüüpi lepingusse?

Me teame, kuidas poliitikud täna oma otsuseid kulutamiseks teevad. Mais näeme, kuidas maailma parimad majandusteadlased - ka viis nobelisti - investeeriksid sama raha, et saada sellest suurimat võimalikku kasu. Saame teada, mis toimuks, kui poliitikud tõuseksid kõrgemale meedia terrorismile ja kliimamuutustele kontsentreerumise moonutustest. Tulemus peab olema selgem keskendumine maailma tähtsamaile probleemidele ja parimad lahendused neile.

Copyright: Project Syndicate; www.project-syndicate.org

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing