Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Andrus Aljas - harjunud olema juht

Gert D. Hankewitz 14. märts 2008, 00:00

Ei tea, kas seetõttu, et muuta Estonian Air (EA) kinnisest ja salapärasest firmast avatumaks, maandada inimeste hirmu ja tihtipeale negatiivset arvamust rahvuslikust lennukompaniist, või hoopis soovist jäädagi EA juhi kohuseid täitma, aga kohe esimese kõnega, mille Aljasele teen, saan lubaduse kohtuda.

Ta kabinet on mahukas ning vaatega lennuväljale. Ei möödu hetkegi, kui poleks kuulda lennukite õhkutõusule ning maandumisele iseloomulikku müra. "Mul on siin päris hea vaade. Ikka meeldib aeg-ajalt aknast välja vaadata, kuidas lennukid õhku tõusevad," kostab Aljas sellele vaatamata, et tema kaheaastase lennufirmakarjääri jooksul on sadu, kui mitte tuhandeid lennukeid taevasse tõusnud.

Pärnus sündinud ja üles kasvanud elektriinseneri ja hambaarsti poeg armastab oma kodulinna. Kuigi praegune elukoht on mehel pealinn, pakib ta tavaliselt nädalavahetusel tähtsamad asjad ja perekonna autosse ning sõidab kodukanti oma majja aega veetma. Tartusse Aljas seevastu positiivselt ei suhtu. Mitte et tal midagi konkreetset heade mõtete linna vastu oleks, lihtsalt seal pole merd kuskilt võtta. "Olen mere ääres elanud ja mulle meeldib meri. Saab käia kaldal jalutamas ja tunda seda hingust," seletab ta.

Kuidas juhtub siis, et nii veelembene mees hoopis lennukompaniis töötab? Asi on lihtne. "See (merendus - toim) on minu meelest nii rutiinne töö, on üks keskkond, milles sa kogu aeg oled ja see ei muutu kahjuks," kostab ühe lapse isa. Natuke vasturääkiv lause, kui mõelda, et varsti keskikka jõudval loo peategelasel on olnud vaid kaks töökohta.

Tegelikult on Aljase näol tegemist aga hoopis numbri-inimesega. Pärast keskkooli lõpetamist astus nooruk koos hea sõbraga tehnikaülikooli majandust õppima. Oli ka variant langetada otsus geoloogia kasuks, kuid kuna siis sisaldas TTÜ õppekava ka juba välismajandust, mille abil tulevikus hea karjääri teha, jäigi asi paika. "Tollal oli juba etteaimatav, millised erialad kohe-kohe suhteliselt populaarseks muutuvad," lisab ta aastat 1988 silmas pidades.

Kõrgkooli ajal oli Aljas tavaline õppur - lihtsalt tudeng, nagu ta ütleb. Korporatsioonid polnud siis nii popid kui praegu ning nendest ta osa ei võtnud. "Meil oli nii, et õppisime kaks aastat plaanimajandust, ja siis (teeb näppudega nipsu) - öeldi, et unustagu kõik ära, ning läksime turumajanduse õppimisele üle," meenutab mees, kes kohe pärast õpingute lõpetamist sai finantsjuhataja koha Viisnurka.

Päris juhus see aga ka polnud - nagu Aljas tunnistab, oli töökoha saamisel ka ema käsi mängus. "Ema oli kunagi Viisnurgas hambaarst, siis, kui seal veel arstikabinet oli. Firma personalijuhil olid aga väga katkised hambad ja ta oli mu ema püsiklient," avaldab ta naerusuul. Veelgi enam - noormees sai 22aastaselt endale ka neli keskealisest daamist alluvat.

"Eks nad võtsid mind kui tänapäevase hariduse saanud noort," vastab terve karjääri jooksul juhtival kohal töötanud Aljas küsimusele, kas vanemad inimesed nii noort meest tõsiselt ka võtsid.

Kuigi Aljase esialgsest jutust võib jääda mulje, et aastad Viisnurgas möödusid imeliselt kiiresti ning tuligi pakkumine Estonian Airist, jutustab mees täpsema küsimise peale väga selgelt väljapaistva uhkusega, et mööblifirmas töötamise jooksul toodi firma kahe aastaga 70 miljoni kroonisest kahjumist välja.

"Ju seepärast ma ka headhunting'u firmale silma jäin. Ja sellepärast, et oli teada, et ma ei ütle kohe EI," leiab ta, paljastades, et tööpakkumist 2006. aastal lennufirma finantsdirektori kohale ei teinud ettevõte otse, vaid töövahendusfirma kaudu. "Olin siis ka pool aastat ringi vaadanud," möönab ta vanas kohas tekkinud mõningast tülpimust.

Lennundus oma salapärasusega keeras nähtavasti Aljase kiirelt oma sõrme ümber, kuna sektorist lahkumist ta ette ei näe. "Öeldakse, et lennundusse jäädakse kas väga pikaks ajaks või siis väga lühikeseks. Ma arvan, et kuulun pigem nende esimeste sekka," rõhutab üle kümneaasta staažiga abielumees.

Uurin, et kas siis, kui EA omanikud otsustavad kellegi teise firma esiotsa panna, ütleb praegune kt ameti üles. "Kui uus juht leiab, et ma sobin finantsdirektori kohale, siis jätkaksin siin meeleldi," on ta kindel ning lisab, et tegelikult on ju finantsjuht kõrgemgi tegelane kui juhatuse esimees.

Kuid mille poolest erineb lennukompanii president näiteks Hansapanga või Elioni omast? "Võib-olla see on erinev, et iga hetk võib juhtuda fataalne õnnetus. Hansapanga juht selle pärast vist eriti muretsema ei pea," on Aljase seisukoht. Palju hullem on aga tema meelest see, et igast väiksemastki asjast, mis lennuki kontrolli käigus avastatakse, teavitatakse teda SMSi teel, nii et kui piiks-piiks käib, tuleb hirm naha vahele.

Rahvusliku lennukompanii kasumit on võimalik võrrelda ameerika mägedega - kord üles, siis jälle alla, üles-alla jne. Mõnes mõttes pöördepunkt tuli ettevõttel aastal 2001 Erki Urva juhtimise ajal, mil kümne miljoni kroonisest kahjumist sai 15miljoniline kasum.

Head olid ettevõttel ka järgmised kaks aastat, mil kasum kasvas 2002. aastal 39 miljoni kroonini ning aastake pärast seda juba 81 miljoni kroonini, millest küll 31 miljonit oli erakordne tulu, kuid siiski rohkem kui varem.

Edust pimestatuna ootasid firma omanikud Cresco, SAS ja Eesti riik sama häid tulemusi ka Euroopa Liidu liitumise aastal. Saades aga teada, et kasum tuli 2004. aastal vaid 27 miljonit, löödi firma esiotsast minema tollane juht Erki Urva ning kutsuti pensionipõlvest tagasi taanlane Borge Thornbech, kelle valitsemisajal 1996-2000 ei olnud firma kasum samuti kiita.

Järgneva aasta jooksul suutis taanlane siiski kasumi rohkem kui kahekordistada, kuid 2006. aasta lõppes ikkagi kahjumiga.

Kui uskuda Andrus Aljast, on 2006. aasta 59 miljoni kroonisest kahjumist saanud väiksem number, mis tulemuste lõpliku templiga kinnitamiseni jääb aga saladuseks.

Keda aga süüdistada? Kas pingelist uut sajandit lennunduses, kus konkurents aina tiheneb, kui EA suuromanik kord tahab kompanii täiesti välja osta ning siis mõtleb ümber, või omanike liiga kõrgeid plaane ja juhtide näilist ebakompetentsust?

Et mis tüüpi inimene? Ütleks, et tasakaalukas, ratsionaalne ja kindlakäeline. Samuti on ta inimene, keda võib usaldada. Ta on selline universaalne inimene, et nii finants- kui ka humanitaaralal, mis kindlasti tuleb töiselt kasuks.

Ta ei ole inimene, kes väliselt väga silma soovib paista, pigem on ta väliselt tagasihoidlik, aga samas tänu oma ratsionaalsusele ja süsteemsusele tulemuslik.

Aeg-ajalt filosofeerime veidi lastekasvatusest, kuna mõlemal meil on väikesed lapsed, tal üks, mul mitu väikest poega. Skaalal kolleeg-tuttav-sõber võiks vast öelda, et mõttekaaslane.

Vaat, igas koolis on sellised inimesed, kes möllavad, lõugavad ja teevad pättusi. Andrus selline ei olnud. Ta oli hästi vaikne poiss, tark ja rahulik.

Kui ajus sobrada, siis meenub, et ta oli ka koolis pioneerirühma esimees, kooli paipoiss. Alati käitumise poolest number 1.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing