Välismaale soetavad kinnisvara vaid üksikud

Nordea pakub huvilistele reservlaenu kuni miljon krooni, Arco Vara on selleks välja töötanud online-müügikanali, mille kaudu on võimalik tutvuda kinnisvarapakkumistega mitmes Euroopa riigis.

Arco Vara ristmüügi juht Mark Shein ütles, et riikide valik, kuhu Arco Vara kinnisvara vahendab, piirdub umbes kümnega. Ta nimetas Hispaaniat, Türgit, Itaaliat, Prantsusmaad, Šveitsi, Gruusiat, Ukrainat, Bulgaariat, Lätit ja Leedut.

"Seni on minu kaudu välismaale kinnisvara ostnud vaid paarkümmend inimest," tunnistas Shein vähest populaarsust. Ta lisas, et siinsetest pankadest laenu võttes tuleb tagatiseks panna Eestis asuv kinnisvara. Samas on võimalik laenu võtta ka kohalikust pangast.

Nordea kommunikatsioonijuhi Reelika Raamatu sõnul on täpset huviliste arvu raske prognoosida, kuid alates sügisest on pank täheldanud huvi kasvu. "On ka juhtumeid, kus see huvi on reservlaenu võtmise näol realiseerunud," kommenteeris Raamat.

SEB Panga kommunikatsioonijuhi Silver Vohu hinnangul ei ole Eesti inimesed veel nii rikkad, et välismaale massiliselt kinnisvara osta.

"SEB Pangast pole võimalik eluasemelaenuga välismaale kinnisvara osta, vaid tuleb kasutada hüpoteeklaenu, mille tagatis asub Eestis," märkis Vohu. Selle intress on Euribor +3, mis on oluliselt kõrgem kui eluasemelaenul (Euribor +0,6).

"Praegu vaatavad pangad sedasorti tehingutele (laenulepingutele, kus tagatiseks pannakse Eestis asuv kinnisvara - toim) kõõrdi ning pigem püütakse leida põhjuseid, miks sellise sihtotstarbega laenu mitte väljastada," kirjutas mullu detsembris Äripäevas Pindi Kinnisvara eluruumide osakonna juhataja Pärle Sepping.

Tema sõnul on koos kohaliku turuga jahtunud ka huvi väliskinnisvara vastu.

"Kui mullu (2006. a - toim) näidati isegi kauge ja eksootilise Tai vastu tõsist huvi kord nädalas, siis nüüdseks on ostuhuviliste ring ahtamaks jäänud," nentis ta.

Enamasti on välismaale kinnisvara ostnute puhul tegu inimestega, kes niikuinii käivad igal aastal kuurordis puhkamas ning seetõttu on neil mõistlik kohapeal kinnisvara soetada ning ülejäänud ajaks see välja üürida. See on lisainvesteering, mida üldjuhul laenuga ei tehta ning millel on ka suuremad riskid.

Ka pangad on välismaa tarvis laenu andmisel seetõttu tõrksad olnud. Mõni aasta tagasi ei soovitud isegi siis laenu anda, kui tagatiseks oli Eestis asuv kinnisvara.