Me seisame uue renessansi lävel

Artikkel

- Uudised
- 23. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Me seisame uue renessansi lävel
Küsimusi Frans Johanssonile esitab Endrik Randoja, kes on Fastleader.com-i juht.
Miks pakub ristumiskoht parimaid võimalusi innovatsiooniks?
Erinevate valdkondade ristumiskoht pakub hea keskkonna erinevate ideede ühinemiseks. Aga see on midagi enamat kui lihtsalt kahe mudeli uueks ideeks kombineerimine.
Ristumiskoht võimaldab väga paljudel ideedel ühineda ja tekitab plahvatusliku uute mudelite ja äriideede kasvu. Seda efekti kutsun ma Medici efektiks.
Kuidas see kontseptsioon sündis?
Medicid oli pangandusdünastia 15. sajandi Firenzes. Nad finantseerisid väga erinevate kunsti- ja teadusharudega tegelevate loovisiksuste tööd.
Praegu võetakse see liikumine kokku väljendiga renessanss, mis oli inimkonna üks innovatiivsemaid ja õitsvamaid ajastuid.
Seega oleme uue renessansi lävel?
Kolm jõudu annavad praegu uute ristumiskohtade tekkele kõvasti hoogu. Ja võib-olla esmakordselt üldse on nende vahel sünergia. Inimeste vaba liikumine maailmas loob kultuuride ristumiskohti alates kinost lõpetades moega.
Teaduses seni eraldi eksisteerinud distsipliinid ühinevad. Näeme projekte, kus insenerid ja bioloogid töötavad koos uute materjalide loomisel. Samal moel töötavad bioloogid koos majandusteadlastega, näiteks uurimaks turgude käitumist.
Ja viimasena muidugi arvutustehnika areng, mis hoogustab seninägematul moel suhtlemist ja tehnoloogia arengut.
Traditsioonilise mõtlemise kohaselt on innovatsioon midagi sellist, kus edu tekitab edu. Innovaatoritel on aga sageli hunnik ideid, mis ei vii kuhugi. Kuidas seda paradoksi selgitate?
Mis puudutab sellist innovatsiooni, kus tooteid täiustatakse, läbides etteaimatavaid etappe arendustöös, siis tõepoolest aitab varasem edukus uuele edule kaasa.
Aga ristumiskohtades erinevate distsipliinide kohtumisel tekkinud ideed ei saa niimoodi alguse. Siin loob kvantiteet kvaliteeti. Kuid see tähendab ka seda, et paljud ideed kukuvad läbi. Näiteks pärast seda, kui Darwin käis välja evolutsiooniteooria, arendas ta välja läbinisti vale pangeneesi teooria.
Organisatsioonidel on kalduvus endale piiranguid tekitada ka liigse spetsialiseerumisega projektile või teatud valdkonnale. Kas spetsialiseerumine on hakanud äride arengut pärssima?
Juba olemasolevate toodete ja teenuste täiustamisel on spetsialiseerumine oluline.
Aga radikaalsete innovatsioonide puhul on vaja vanad tehnoloogiad, meetodid ja oskused istutada uude keskkonda. Selleks peavad ettevõtted suutma murda osakondade, valdkondade ja kultuuride vahelised barjäärid ja ergutama oma inimesi erinevate ideedega tegelema ning erinevate inimestega koos töötama.
Autor: Endrik Randoja
Hetkel kuum