Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Internetiohud varitsevad lapsi vabalt
Aab küsis, kelle mure peaks internetiohutus olema. "Kui terav probleem on ja kes peaks sellega tegelema? Turu-uuringute ASi abiga sai selgeks, et 6-11aastastest kasutab interneti 91 protsenti ehk umbes 111 100 last," ütles ta.
Probleem on selles, et ema-isa ei oska isegi aimata, kus ohud on, sest nad ei suhtle internetis, selgitas Aab.
Uuringu kohaselt on võõrastega suhelnud 38 protsenti 6-14aastastest. Aabi ettekandest selgus, et suheldakse ka täiskasvanutega ja kohtutakse internetist leituds tuttavatega.
"Leebed seadused, mis valdkonda ei reguleeri, ja teemat ei ole poliitilisel tasandil tõstatatud," nimetas ta põhjuseid, miks internetiohutus on unarusse jäänud, ja lootis, et seminar aitab sellele tähelepanu tõmmata.
Seni, kuni ei tunnistata virtuaalmaailma pärismaailma osaks, on raske reegleid kõigile arusaadavalt paika panna.
IT-asjatundja Peeter Marveti sõnul tuleb kohe tegutseda. "Vaatame, kui kiiresti internet areneb, siin ei ole aega pikalt arutada," sõnas ta. Marvet pakkus, et kohe võiks lasta teemakohaseid raamatuid tõlkida. "Keegi kuskil tehku pikk arutlus, mille lõpus on riigihange," rääkis ta.
Riigikogu liige Ott Lumi leidis, et kool peaks andma baasteadmised. "Õppekavas peaks olema ruumi praktilistele oskustele. Vaadake, kui palju õpetatakse näiteks puutööd," tõi ta näite.
Riigikogu liikme Indrek Saare sõnul ei peaks vanemad internetis laste järel luurama, vaid leppima nendega reeglites kokku. "Leppige kokku, mis on lubatud. Kui ei räägita nagu võrdne võrdsega, on raske dialoogi säilitada," pakkus ta.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse esindaja Mari Kadaka sõnul peaks aasta pärast valmima uus õppekava, kuhu mainitud teemad tahetakse sisse tuua.
"Inimene, kes veab õppekavade väljatöötamist, on nagu tööandja, kes räägib läbi ametühingutega. Internetiinimesed tahavad veebiharidust, aidsiennetajad seksuaalkasvatust sisse panna. Huvirühmade esindajad peaksid ise paika panema, mis proportsioonides mida õpetatakse," kommenteeris Lumi.