Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hüvede kärpe plaan edeneb visalt
Lang käis küll ettepanekutega jaanuaris valitsuskabinetis, kuid rohkem pole ambitsioonikast ametnike hüvesid kärpivast plaanist midagi kuulda olnud.
Justiitsministeeriumi pressinõunik teatas vaid, et kavaga ministeeriumis tegeletakse ja märtsi lõpul peaks see valmis saama, misjärel läheb Lang sellega uuesti valitsuskabinetti.
Jaanuaris räägiti veel kavast selles valguses, et ametnike hüvesid peaks kärpima veel sel aastal. Kuid juba siis tunnistas Lang, et konsensuse saavutamine koalitsioonipartnerite vahel on keeruline ja näiteks IRL on juba avaldanud arvamust, et ei tea, kas ikka tasub avaliku teenistuse korda torkida.
Kontseptsiooni üks osa on teenistujate igasuguste ebaproportsionaalsete garantiide ja hüvitiste äravõtmine, teiseks tuleb lihtsustada avalikust teenistusest vabastamist.
"Meie senine kohtupraktika on olnud selline, et avalikust teenistusest polegi võimalik inimest vabastada," on Lang öelnud. Tema arvates võiksid ligi 20 000 teenistujast vähemalt pooled töötada töölepingu alusel. "Teenistusleping võiks olla 8000 või isegi 6000 inimesel," ütles Lang.
Kui justiitsministri mõte ametnike garantiid kaotada läbi ei lähe, muutub riigisektoris töötamine uue töölepinguseaduse eelnõu korral tõeliselt ihaldusväärseks ning erafirmad ei suuda tööjõuturul töötajate pärast riigiga enam konkureerida.
Ideest muuta avaliku teenistuse kontseptsiooni nõnda, et enamik ametnikke töötaks töölepinguseaduse alusel (ehk nagu eraettevõttes) on aastaid räägitud filosoofilisel tasemel, kuid tegudeni pole süsteemi muutmisel veel keegi jõudnud.