Uus maailmakord peagi saadaval

Kui Eesti 90ndate alguses vabaks sai, ei tähendanud see ainult poliitilist enesemääramist. Me naasime ka kapitalistliku elukorralduse rüppe, mida I vabariigi ajal põgusalt maitsta saime.

Ajaloos vaatame tagasi taasiseseisvumise perioodile kui raskele, kuid rõõmsale ajale, kus kiiruga uut tulevikku üles ehitati. Tihtipeale unustatakse aga nii ajalootunnis kui ka süldilaua taga heietades, et väga paljud Eesti elanikest muutustega kaasa minna ei osanud, nende elujärg halvenes.

Kapitalistlikus ühiskonnas toodetakse kasumi saamise eesmärgil. Kui tootmistegevus midagi sisse ei too, pannakse ettevõte kinni. Naljakas on seejuures aga seik, et taoline mõtteviis on ainult paarsada aastat vana. Enne tööstusrevolutsiooni tehti tööd peamiselt iseenda ja pere ära toitmiseks.

Turul ülejääkide maha müümine oli tore kõrvalnäht, ent mitte peamine.

Nii äris kui ka elus on tähtis olla õigel ajal õiges kohas ja toimuvat mõista ning sellega kaasa minna. Areng tundub toimuvat aina kiiremini. Maailma loomiseks läks miljardeid aastaid, inimene tekkis mõne miljoniga. Naturaalmajandus kestis terve igaviku, tööstusperioodi läbisid riigid ka ruttu ja teenindusühiskonnast teadmusühiskonda on kiviga visata.

Põhimõttelised muutused inimeste elus toimuvad täna ja praegu, isegi, kui kõik seda ei registreeri. Fakt on see, et klassikaline kapitalism igavesti ei kesta. Uuest maailmakorrast võidavad need, kes muutused ära tabavad ja oludega kohandavad.

Puust ader asendub traktoriga? Homme veel midagi sama drastilist ei juhtu, kuid kapitalismi nägu muutub. Ja need, kes hästi tähele panevad, näevad neid muutusi välja joonistumas. Ambitsioonikad noored peaks oma tulevikuplaane just sellest lähtuvalt seadma.

Autor: Ellen Murula