Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Leia aeg loomiseks

Kristjan Otsmann 31. märts 2008, 00:00

Arukalt juhitud aeg vallandab loomingu, luues ühelt poolt loovuse kasutamiseks vajaliku aja ning teiselt poolt vähendades loomingut pärssivat stressi.

Esmapilgul näivad aja juhtimine ja looming teineteisele risti vastukäivad. Looming on ju stiihiline, impulsiivne tegevus, mille ajalisse raami surumine kujutab endast jõhkrat vägivalda. Aja haldamine - kuigi mõne inimese arvates kunst - on tavaarvamuse kohaselt süstemaatiline tegevus, mis välistab pea igasuguse loome.

Tegelikult on looming ja ajahaldus omavahel tihedamalt seotud, kui esmapilgul paistab. Kui oskad end hästi ajas juhtida, siis suudad vajalikul hetkel loomingule keskenduda ega lase end aja survest mõjutada. Aja haldamine toob kaasa ka võime tekitada vabu hetki just neile päeva- (või öö-) tundidele, kui oled kõige produktiivsem. Parafraseerides tuntud ütlust: mitte miski ei mõju loomingule paremini kui üks hea süsteem.

Efektiivsest ajajuhtimisest on loomingulisuse kasvatamisel kasu mitmel moel. Sageli kummitavad me peas sajad mõtted, mida põhjustab tegemata asjade paine: kas käsilolev projekt valmib õigel ajal, kas kavatseme palgata ikka õige profiiliga töötaja, ehk peaks avama uue harukontori, kuidas reageerida konkurendi viimasele sammule. Neile lisanduvad kümned ja kümned argimõtted alates sellest, et pintsak tuleks viia keemilisse puhastusse, lõpetades autot ootava korralise hooldusega.

Kui kõik need mõttepojad sibavad me peas ringi, siis loovusele ruumi eriti ei jää. Vastupidi: ärkad hommikul kell neli, laksad käega otsaette ega saa sõba silmale, sest oluline tegemata asi kummitab meeles ega lase uinuda.

Viga on selles, et suurem osa meie kohustusi talletub nn psüühilisse muutmällu ehk RAMi, mis suudab korraga tavaliselt säilitada 6-8 mõtet. Niipea kui mälumaht täitub, liiguvad mõtted edasi aju järgmistesse osadesse, milles valitseb tohutu kaos - seal puudub mineviku-, oleviku- ja tulevikutaju - ning sellest, et mõtted oleksid klassifitseeritud mingite tunnuste alusel, võib vaid unistada. Nii rabelevadki mõtted peas ja meenutavad end meile kõige sobimatumal hetkel.

Selliseid hulkurmõtteid on üsna lihtne kodustada: neile tuleb luua meie ajust mõnusam ja mugavam pesa. Hakatuseks võiks kõik pähe tulevad mõtted kirja panna. Ja vähemalt kord päevas see ideeleht üle vaadata ja otsustada, mida mingi mõttega pihta hakata. Kui mõte nõuab tegutsemist, paneme ta kirja kalendrisse või tegevusnimestikku. Kui ei, siis viskame ta minema või säilitame tuleviku tarbeks ideede inkubaatoris, kuhu paari-kolme kuu tagant vaatame - ehk on mõni mõte juba suureks sirgunud ning vajab väljalaskmist ja tegutsemist.

Kui paigutame mõtted elama korrapärasesse süsteemi, kust saame neid meile (mitte neile) sobival hetkel uurida ja kasutada, siis suudame varasemast rohkem keskenduda. Pealekauba väheneb meis tegemata asjade painest põhjustatud distress, sest olukord on kontrolli all - teame täpselt, mida peame mingil hetkel tegema. Ning see vallandab loomingu. Kui kõik teised asjad on hästi hoitud, saame keskenduda vajalikul hetkel loomisele ning olemegi varasemast mitu korda tõhusamad, sest miski teisejärguline ei häiri meid. See ei kehti ainult eraloomingu puhul: proovige mõnikord teha ajurünnakut sel moel, et inimesed jätavad kõik teised mured ukse taha ja pühenduvad vaid ajurünnaku teemale. Vahe on mäekõrgune. Ajajuhtimine aitab loovusele kaasa veel teiselgi, märksa triviaalsemal moel. Olete märganud, kui sageli inimesed ütlevad: "Kirjutaksin raamatu (või maaliksin loodust, töötaks välja uue toote, kavandaksin aia, planeeriksin puhkuse), kui vaid selleks oleks aega - aga ei ole, mul on pidevalt nii kiire."

Siin tuleb appi analüüs. Sadakond aastat tagasi elanud Itaalia majandusteadlane Vilfredo Pareto on juba paarkümmend aastat kaugelt populaarsem kui oma eluajal. Teame teda ju eelkõige nn 80/20 printsiibi loojana: viiendik meie tegevustest annab neli viiendikku tulemustest (sama kehtib aja kasutamise kohta). Seega soovitan esimese asjana võtta enda oma viimase kuu-paari tegevused ja neid kriitiliselt vaadata: millised tegevused andsid kõige suurema osa tulemusest. Mida saame tulevikus teisiti teha, et keskenduda vaid kõige olulisematele asjadele? Kuidas tõestada, et Pareto eksis ning tegeleda vaid kõige olulisemate asjadega?

Kui planeerime oma järgmist kvartalit või poolaastat, siis võtke päev-paar, et selgitada: mille arvel saab aega säästa ilma, et tulemus kannataks. Olen kindel, et leiate nii mõndagi, millega pole mingit mõtet tegeleda. Nende tegevuste arvel saab vabastada aega loomingule: olgu selleks uue toote väljatöötamine või raamatu kirjutamine.

Siin tekib oluline kiusatus: ehk saaks selle vabastatud ajaga hoopis midagi muud teha? Ilmselt saabki, kuid iga sellist tegevust tuleb võrrelda kavas oleva loomingutööga ning pärida endalt: kas loometöö on olulisem kui vaheletrügiv tegevus? Mis muutub maailmas, kui saame loometööga valmis? Kuidas see mõjutab meie elu? Sageli selgub, et looming kuulub meie kõige olulisemate ülesannete hulka, mille tulemused ületavad kuhjaga argipäeva rabelemiste oma. Innovatsioon nõuab kas või väikese annuse loomingulisust - seda isegi siis, kui tegemist on selle lihtsaima vormi, tehnoloogiasiirdega. Ja innovatsioon aitab meil tulevikus saada paremini hakkama.

Looming on oluline asi, mis eristab meid teistest elusolendeist. Peame mõistma, et looming nõuab aega ja see aeg ise ei teki. Kuid me suudame sihikindla ja aruka ajaplaneerimisega tekitada oma kiiretes eludes loomeaega, et edasi liikuda ja muuta maailma sellega paremaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing