Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Märgis 'Eesti parim…' toimib vaid siseturul

Ain Alvela 31. märts 2008, 00:00

Tootjad hindavad iga märki kui tunnustust ja kuigi neid tunnusmärke on kümneid, ei saa väita, et märkide rohkus oleks mingil moel nende väärtust devalveerinud.

2007. aastal pälvis Eesti parima toiduaine konkursil parima kastme ja parima valmistoidu auhinna OÜ Soya Foods Baltic. Ettevõtte toodang jäi silma ka kaalujälgijatele, kes pidasid astelpaju sojajogurtit Süües Terveks auhinna vääriliseks.

Soya Foodsi juhatuse liige Neeme Rõõs on seda meelt, et väikeettevõttele on säärase märgi näol saadud tunnustus olulise tähtsusega. Ta möönab, et otsest kasu on küll pea võimatu mõõta, aga märk võimaldab oma toodetele igas mõttes laiemat kõlapinda ja ostjate tähelepanu saavutada.

"Olime vaid aasta tegutsenud, kui tooted konkursile viisime ja ega me nii kõrget tunnustust lootnudki saada," tõdes Rõõs. "Pigem soovisime saada asjatundjate tagasisidet oma toodangu maitseomaduste ja kvaliteedi kohta."

Rõõs tunnistas, et parima toiduaine märk tootel on lisaargument selle turustamisel, sest tootja ei pea hakkama ise A-st ja O-st alates kauba headust tõestama, vaid saab viidata märgile. Lisaks võib sääraseid märke käsitleda võlusõnana, mis avab tootjale jaekettide uksed oma asjade müümiseks.

"Ega meie läbimüük pärast märkide saamist kordades ka ei tõusnud. Täpselt ei tea, aga ma usun, et 20-30% müük siiski kasvas," rääkis Rõõs.

Ainsaid sertifitseeritud kvaliteedimärke annab Eestis välja Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), kelle hindamissüsteemi nõuetele vastavust on kinnitanud Eesti Akrediteerimiskeskus.

EPKK kvaliteedijuht Ave Kingu tunnistas, et koda on kõige neutraalsem toiduainete kvaliteedihindaja, sest kuude kaubagruppi kuuluvate toodete hindamisse on kaasatud poolsada eksperti, iga tootegrupi kohta 5-10. Kasutatakse sensoorset, kindlate kriteeriumite järgi hindamist, mis tähendab, et hindaja maitse-eelistused arvesse ei lähe. Hinnatakse toodet, teadmata selle tootjat. Tunnustatud Eesti Maitse ja Tunnustatud Maitse märgile kandideerivate toodete hindamise juurde kuulub maitsmine, nuusutamine, kompamine, kui vaja, siis praadimine ja keetmine. Kingu sõnul jääb märgist ilma umbes 10% esitatud toodetest. Nii võib puuduseks olla liialt tume või mõranenud leivakoorik.

"Esiteks on meie märk selle konkreetse toote oluline turundustugi," selgitas Ave Kingu. "Teiseks on paljud firmad huvitatud oma tootele sõltumatu hinnangu saamisest."

Teist, põhiliselt uute toodete tunnustamisele suunatud mainemärkide sarja Parim Eesti Toiduaine välja andva Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp märkis, et toidumärk Parim Toiduaine mõjub eelkõige siseturu tarbijatele.

"Ei saa alahinnata ka psühholoogilist mõju, kui eksporditud tootel on märk, sest reeglina näitavad need märgid ka head kvaliteedi. Tuletagem meelde Sovetskoje Sampanskojet või vene brändisid - mida rohkem medaleid etiketil, seda uhkem ja parem tundus," rääkis Potisepp. Tootjale märgist tõusvat kasu iseloomustades sõnas ta, et ennekõike tähendab see firmale tunnustust ja positiivset tähelepanu.

Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal teadis Parima Toiduaine märki 56% vastanutest, 83% vastanutest oli huvitatud märkide lisateabest.

Ain Taube, ASi A-Selver juhataja
Eestlased hindavad kodumaiseid tooteid ja tahavad Eesti tootjaid ka omalt poolt tunnustada.

Tootevalikus rõhutab ja eelistab Selver võimalusel kodumaiseid tooteid ja tootjaid. Näiteks on Selveri Köögi tooted kõik kodumaisest toorainest ja säilitusaineteta. Ning see on ka kindlasti üks Selveri Köögi toodete menu põhjus.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduliidu juht
Tooteid hindab sõltumatu ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kaasatakse toiduspetsialiste, toitumisteadlasi, kokki, treenereid, avaliku sektori-, järelvalveasutuste-, tervisekaitse spetsialiste, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide toidueriala õppejõude. Komisjon haarab inimesi, kes puutuvad toituduga kokku oma igapäevatöös. Kõik nad läbivad TTÜ toiduainete instituudi professori Raivo Vokki poolt läbiviidava koolituse.

Kõigepealt valitakse eelkomisjonides välja alagruppide (piima-, liha-, kala-, pagaritoodete jt) võitjad - hõbemärgid. Seejärel valib komisjon alagrupivõitjatest parimad, kes saavad märgid Parim Toiduaine ja Parim Toit Tervisele.

Hinnatakse toote välimust (näiteks märgistuse nõudeid), lõhna, konsistentsi, maitset, uudsust ja tervislikkust.

Teatud subjektiivsus on ilmselt komisjonide otsustes olemas, kuid siiralt loodan, et kutsutud inimesed suudavad valikuid teha hindamiskriteeriumide alusel, mitte lihtsalt - meeldib, ei meeldi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:26
Otsi:

Ava täpsem otsing