Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ära viska, parem sorteeri

Margit Roosaar 01. aprill 2008, 00:00

Prügi sorteerimisest, ära andmisest ning kogumisest on palju juttu olnud. Samas pole prügi sorteerimine midagi uut, sest juba peaaegu kuus aastat on tegeletud ohtlike jäätmete eraldi kogumisega ning sama kaua on räägitud paberi ja papi eraldi kogumise vajadusest ja kasulikkusest.

Kõige selle juures tundub, et eestlane mõistab prügi sorteerida küll, on teadlik ohtlikest jäätmetest ja tõepoolest sorteeribki oma prügi. Pigem on tõsiseks probleemiks saanud sorteeritud prügi äraandmine ja ühtse korrastatud info puudumine.

Need, kel puudub internetiühendus, saavad infot telefonitsi. Tallinnas on selleks linnavalitsuse abitelefon 1345. Kõigil teistel tuleb info saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Internetikasutajal tundub olevat lihtsam elu. Keskkonnaministeeriumi lehekülg www.envir.ee annab väga täpsed juhtnöörid, kuidas ja miks prügi sorteerida.

Tallinna linna kodulehe asemel on mõistlik minna hoopis linna poolt toetatava kampaania Prügihunt lehele: veeb.tallinn.ee/prygihunt. Ka siit leiab põhjaliku ülevaate sorteerimisest.

Klikates valikule "Partnerid" saame teada nendest kohtadest, kes reaalselt sorteeritud prügi vastu võtavad ja seda käitlevad. Eesti Taaskasutusorganisatsioonide ühiselt kodulehelt saab ülevaate pakendite kogumiskohtadest üle Eesti: www.eto.ee.

Hoolimata rõõmustavast teatest leheküljel, et Eestis on avalikke kogumiskonteinereid üle 5000, näitab praktika, et konteinerid on enamasti täis, lisaks on palju segadust, sest eri asjade kogumine ei toimu mitte ühes kohas, vaid vaid mitmel pool laiali ja neid on raske leida.

Kogumispunktide lahtiolekuajad on samuti erinevad. See tähendab kodanikule sorteeritud prügiga mööda linna tiirutamist ja sobiva koha leidmiseks tuleb kulutada nii autokütust kui ka aega.

Suure tõenäosusega lisavad Tallinnas olevatele konteineritele koormust ka Tallinnas mitteelavad, kuid seal töötavad inimesed. Mida teevad aga need, kel polegi autot? Eakamad, kes peaksid sorteeritud prügi tassides pikki retki ette võtma? Sellele küsimusele vastust veel pole.

Esmalt soovitan kõigil üle vaadata oma igapäevased tarbimisharjumused, siin on kindlasti võimalusi hilisema prügihulga vähendamiseks. Just pakendite osas saab seda teha juba enne ostude sooritamist, tehes paremaid valikuid.

Kui olete kodus oma sorteerimissüsteemi sisse seadnud, siis oskate mõne aja pärast hinnata, millist sorti jäätmeid teil üldse tekib. Seejärel peaksite uurima internetist või telefoni teel, kuhu liigiti sorteeritud prügi ära anda saab.

Selleks on hea koostada endale vastav tabel koos aadresside, lahtiolekuaegade ja telefoninumbritega mida aeg-ajalt tasub uuendada. Mitmed korteriühistud on võtnud sorteeritud prügiga tegelemise enda peale: kokkulepitud kindlal kuupäeval tõstavad elanikud ühe sorteeritud liigi korteri ukse taha, ühistu töötaja korjab kotid kokku ja transpordib kogumispunkti, korterite üle peetakse arvestust ja teenuse kasutajal tuleb ühistule tasuda transpordi ja teenuse eest.

See on kõige praktilisem ja mõistlikum tegutsemine, millest viimasel ajal kuulnud olen. Loodame, et sellel on rohkem järgijaid.

Seoses pideva tarbimise tõusuga on prügimajandus sedavõrd oluline teema, et uue korteri või maja ostja peaks sellele teravat tähelepanu pöörama. Kas planeeritud kööki mahub ühe prügiämbri asemel neli? Kas maja krundil on olemas koht prügimajakese ehitamiseks ja kas arhitekt on sellele mõelnud? Kas muretseda koduaeda kompostimistünn või mitte?

Küsimusi on palju, kuid need tasub läbi mõelda, sest see on meie isiklik panus paremasse elukeskkonda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing