Ravikindlustust saab igaüks

Merike Lees 07. aprill 2008, 00:00

Kuna haigekassa on maksnud sellisel moel libakindlustatutele haigushüvitisi, testisime, kas ja kuidas see võimalik on. Selgus, et ravikindlustatuks saamine on tõepoolest imelihtne: prindi veebist blankett, täida see ja mine haigekassasse registreerima. Klienditeenindaja ei kontrolli registreerija isikut ega tema volitusi teha firma nimel selliseid toiminguid. Kas töötaja eest ka sotsiaalmaksu maksma hakatakse, ei oma ravikindlustuse seisukohalt tähtsust.

"Seda kasutas ära OÜ Foxmark Ehituse sekretär-asjaajaja Valentina Sibul, kes registreeris tööandja nimel haigekassas ravikindlustatuks oma raseda sõbranna Nadezda Shchiperi, ilma et tööandja sellest midagi teadnud oleks," rääkis ettevõtte juhatuse liige Ruslan Mokritski.

Shchiper tööd ei teinud, töölepingut temaga ei olnud ning sotsiaalmaksu riigile tema eest ka ei makstud, ometi maksis haigekassa talle välja mitu haiguslehte ja oli valmis väljastama ka sünnituspuhkuse lehte. Tööandja Foxmark Ehitus avastas fiktiivse töötaja juhuslikult, kui leidis tema isikukaardi arhiivist ja pettuse peatas.

"Sibul esitas haigekassale kaks Shchiperi hoolduslehte, mille alusel maksis haigekassa välja 1778 krooni," ütles haigekassa avalike suhete juht Maria Belovas. Pettusest teada saanud, nõudis haigekassa Shchiperilt raha tagasi.

Valentina Sibul distantseeris end oma allkirjaga kinnitatud ja haigekassale esitatud dokumentidest, veeretades vastutuse tööandjale. Shchiperi-nimelist sõbrannat tal ka ei ole ja koristajat, keda ta haigekassas arvele võttis, ei mäleta.

"Minul ei olnud sellist kompetentsi, kuidas ma sain seda teha? Mina olin sekretär, mul on sekretäri tööleping," väitis Sibul ja teatas, et ei saa rohkem rääkida ning lõpetas kõne.

Kui Shchiper raha tagasi ei maksa, peab haigekassa summad kinni tema järgmistest töövõimetushüvitisest või pöördub kohtusse.

Haigekassa kriminaalasja algatamist ei taotle, küll aga tegi seda Foxmark Ehitus ja nüüd uurib Sibula tegemisi prokuratuur.

Fiktiivsete haiguslehtedega on võimalik teenida lisasissetulekut.

OÜ Foxmark Ehituse sekretär-asjaajaja Valentina Sibul esitas haigekassale haiguslehti, võttes samal ajal ka täispalka. "Haiguslehed koos kaaskirjaga saatis ta ise haigekassasse, mitte tööandjale, ning ettevõtte raamatupidaja arvestas talle samal ajal täispalka," rääkis Foxmark Ehituse juhatuse liige Ruslan Mokritski.

Sibul sai nii teha, sest vastutus tööaja arvestuse eest ja suhtlemine raamatupidamisfirmaga oli tema ülesanne. Seega, kui simuleerida arsti juures haigust, võtta haigusleht ja esitada see haigekassale, tuleb haigusraha otse inimese arvele ja lisasissetulek on teenitud.

Haigekassa avalike suhete juhi Maria Belovasi teatel sai Sibul sel moel põhjendamatult hüvitist 11 835 krooni. "Esitada haigusleht ja käia samal ajal tööl on võimalik nendes firmades, kus tööaja arvestus ja raamatupidamine puudub või on täiesti korrast ära," märkis Belovas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:27
Otsi:

Ava täpsem otsing