Suurimad risuvallad koristuspäeva ootel

Kõige prügirikkamate valdade edetabelit juhivad Käru, Kihelkonna ja Vormsi vald. Kõige prügisema, Käru valla rahvamaja juhataja Eva Nõlvak ütleb, et ehkki nende vald on prügitabelis esikohal, pole asi nii hull. Vastupidi, tema sõnul on prügi vähemaks jäänud - enam ei loobita prahti maha ja ka teeääred on puhtamad.

"Ma ei tahaks uskuda, et olukord meie vallas on nii hull," ütleb Nõlvak. "Selle kaardistamise käigus pildistati üles ka eramajade tagahoovides olevad prügilasud, mis tegi paljud inimesed pahaseks. Näiteks pandi kaardile ka ühe inimese enda põllul seisev ekskavaator, millega omanik aeg-ajalt maaparandustöid teeb. Need pildid ja fotod üllatasid inimesi, sest paljud on kogunud endale prügi ja on plaaninud selle kevadel kas ära põletada või ära viia."

Kihelkonna abivallavanem Tormis Lepiku sõnul on 3. mail vallas suur koristuspäev. Suurimad kaardistatud prügilasud koosnevad Kihelkonnal peamiselt aastakümneid metsa all seisnud militaarprahist.

"Seal on vaja prügiveoks koppasid, palja käega ei tee midagi. Mul on räägitud juba ühe põllumehega ja põllumajandusühistuga," ütleb Lepik.

Prügi kaardistamisel olid abiks olnud Vilsandi rahvuspargi vahid ja muidu metsas kondajad. "Saaremaa oli ju kinnine tsoon, kus oli neli-viis sõjaväe- ja piirivalvepiirkonda. Ohvitseriprouad on vedanud kõik oma saasta metsa alla," ütleb Lepik. Ta lisab, et prügiprobleem on ka külades ning suviti turismihooajal. "Vanematele inimestele on seda raske selgeks teha. Neil pole iial olnud prügiveolepingut ja nad ütlevad, et neil prahti ei tule. Samas avastad sealt lähedalt metsa alt ebaseadusliku prügilasula - teeb hinge täis küll," räägib Lepik. Ta lisab, et kampaania Teeme Ära 2008 on tõeliselt tänuväärne algatus, kuid riik peaks seda rohkem toetama.

Prügiedetabelis kolmandale kohale tõusnud Vormsi valla referent Marge Tiik ütleb, et asi pole nii hull midagi. Ta ütleb, et prügi sokutavad valda enim turistid, kelle telkimiskohti jäävad lahkumisel märgistama prahihunnikud.

Jõelähtme vald - prügi koguselt inimese kohta viies - plaanib suurema prügi ära viia aprillis masinatega. Kõige prahisem on Ülgase-Võerdla kant, rahvakeeli Ülgase isetekkeline prügimägi.

"Seejärel tuleb inimjõuga järelnoppimine, kus likvideerime väiksemaid hunnikuid," ütleb Jõelähtme valla keskkonna vanemspetsialist Liis Truubon. Eelmisel nädalal sai tema sõnul prügilasse ära viidud 270 tonni prahti, 15 tonni eterniiti ja 15 tonni vanu rehve, karjääri põhja visatud 1000 rehvi ootavad veel äraviimist.

"Kõige kurvem on vaadata metsa alla viidud laste mähkmelasusid. Täiesti mõistetamatu, millist eeskuju näidatakse neis peredes kasvavatele väikestele lastele," lausub Truubon.

Et vältida Ülgasele prügi viimist, paneb vald välja prügilasse juhatavad sildid. Piirkonda jälgivad politsei, kohalik korrakaitse ja valla keskkonnaspetsialistid. Truuboni sõnul on mitu reostajat avastatud nimeliste paberite järgi, praegugi on paar juhtumit töös.

Esikümnesse sattunud Saku vallal on samuti konkreetne murelapp: Männiku mets ja sealsamas asuv kaitseväe harjutusväli. Vald, mille tunnuslauseks on loodussõbralik "Läbi rohelise akna", ei suudaks avalike suhete nõuniku Kairi Kallaste sõnul ise kuidagi sinna toodud rämpsukogust ära viia.

Seepärast tervitatakse koristuspäeva igati: vald paneb ka ise välja koristusmeeskonnad ning ettevõtted aitavad bensiini ja toiduga.

Väikese elanike arvuga prügirikaste valdade puhul on sageli tegemist n-ö transiitvaldadega. Need on linnalähedased vallad, kust sõidab läbi palju inimesi, kes oma suvekodudest ja puhkepaikadest tagasi linnakoju pöörduvad.

Tavapärane käitumismuster on sellisel puhul see, et suvilast lahkudes pannakse kottidesse seal tekkinud prügi ning veidi enne linna jõudmist põigatakse mõne metsatee peale, et jäätmed metsakäitlusse anda.

Paljudes valdades on olnud probleeme ka kohaliku jäätmekäitlussüsteemi toimimisega. Ning lõpuks on inimesi, kes ei pea paljuks isegi lihtsalt prügi üle aiaääre viskamist. Paljudes maakondades on vabatahtlikega koos prügi kaardistanud ka valdade ametnikud. Valdade elanikud ise on olnud pigem passiivsed, kuid on ka toredaid erandeid. Näiteks Kuusalu valla kaardistas tervenisti ära üks aktiivne inimene.

Eestimaal leidub hulk inimesi, kes on nõus sõitma sadade kilomeetrite kauguselt kohale, et isiklikust ajast ja tahtest võõra valla puhtamaks saamisele kaasa aidata.

Kummaliselt erinevad on kaasmaalastel oma kodu piirid.