Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Veokite reedene liikluskeeld jääb kuni sügiseni ootele

Tanel Raig 08. aprill 2008, 00:00

"Pole siiani mõistnud, miks oli piirangut vaja. Hea, kui autovedajatele tüliks olnud piirang lõppeb," põhjendas OÜ Contrailer omanik Tiit Miller transpordiettevõtete seisukohta.

Katseliselt kehtinud piirang lõpetatakse, et analüüsida testperioodil saadud andmeid piirangu mõjust liiklusele. Analüüsiga loodetakse valmis saada jaanipäevaks ning siis otsustatakse, milliseid piiranguid kehtestatakse sügisel.

Maanteeameti info- ja analüüsibüroo juhataja Sirje Lilleorg on praegugi kindel, et liiklus Tartu maanteel on muutunud märksa sujuvamaks ja ohutumaks. Kui eelmise aasta talvel liikus sõidukiirusel 90-100 km/h vaid 30% sõidukitest ja alla 80 km/h kiirusel 21%, siis piirangu kehtimise ajal kasvas 90-100 km/h sõitjate osatähtsus 40%-le ja alla 80 km/h sõitis vaid 14% juhtidest.

Oluliselt vähenes ka kihutajate hulk. Kui eelmisel talvel liikus enam kui 100 km tunnikiirusega iga kaheksas roolikeeraja, siis piirangute kehtimise ajal vaid iga neljateistkümnes.

Lilleorg arutleb, et kui aeglasemalt sõitjate vähenemine kanda lõppenud talve paremate ilmaolude arvele, siis oleks pidanud kasvama ka kiiruseületajate osa. Seega võib Lilleoru hinnangul pigem eeldada, et vähenes möödasõiduvajadus ja ühes sellega ka närvilisus, kuigi teel liikuvate autode koguarv veokite keelustamisega oluliselt ei muutunud.

ASi Schenker tootearendusjuht Tõnis Hintsov tunnistab, et on isegi Tartu maanteel märganud, et tee on tühjem. Aga ta leiab siiski, et tuleb kaaluda, kas tasub sõiduautojuhi huvid ühiskondlikest huvidest kõrgemale seada.

Schenkeril tuli johtuvalt liikluspiirangust ümber teha ühe liini sõiduplaan, mis tähendas, et kliendid said halvema teenuse. Probleeme oli eksportvedudega, mis pidid õigeks ajaks laevale jõudma. Seetõttu tuli autojuhtidel kasutada alternatiivseid marsruute, mis tähendas lisakilomeetreid.

Hintsovi arvates võiks veoautode liikluspiirangu asemel liikluse sujuvamaks muutmiseks kehtestada minimaalse liikumiskiiruse, et maanteel ei oleks 30-40 km tunnis sõitvaid autosid. Samuti peaksid teistele ette jäävad sõidukid tõmbama aeg-ajalt tee äärde, et teised mööda lasta. Selleks on aga vaja möödasõidu taskuid või -radasid.

Üllatava alternatiiviga tuleb välja Autoettevõtete Liidu juht Villem Tori. "Alternatiivina võiks reedeti näiteks sõiduautode liikluse ümber suunata." Tori toob hulga näiteid, veofirmade keeruliseks muutunud tööst. Üks näide nendest: metsavedude puhul, kus raielangid on Tartu maantee ääres, reedeti tööd teha ei saa. Veo teostamiseks tuleks teha ca 100 km pikkune ring. Ilmastik piirab niigi ja kui sellele lisandub veel piiranguid, kulub töö tegemiseks oluliselt rohkem aega. Ka autojuhtide töö- ja puhkeajale on oma piirangud ja see toob olulisi lisakulutusi.

Tiit Miller jagab intervjuud Tartu maantee liikluspiirangu sobimatuse kohta parasjagu Soomes autoga sõites. "Olen praegu Soomes ja sõidan teed pidi, mis on väiksem kui Tallinna-Tartu maantee. Tartu maantee on selle kõrval nagu lennuväli. Aga ma ei näe, et keegi minust väga mööda pressiks." Ta ei mõista, kellele saavad ette jääda 85 km tunnis liikuvad veoautod. Arvatavasti sõiduautodele, kes liiguvad 100-110 km tunnis. Milleri arvates oleks võinud kampaania ja kulud, mis liikluspiirangu kehtestamiseks tehti, mujale suunata.

Kas Tallinna-Tartu maanteele on kuni neljarajalise tee valmimiseni võimalik rajada kolmerajaline maantee?

Juba aastaid tagasi tõusis päevakorda 3-rajaliste (nn 2 + 1-rajaliste) teede planeerimine ja ehitamine Eestisse. Põhjamaade kogemused näitavad, et 3-rajalised teelõigud peaksid olema vähemalt 3 km pikkused. Samuti ei saa rajada ainult ühte 3 km pikkust lõiku, vaid vahetult peab järgnema uus lõik, st lõigud 2 + 1 ja 1 + 2 peavad vahelduma.

3-rajalistel teelõikudel ei saa olla samatasandilisi ristmikke ega mahasõite, kus toimuvad vasakpöörded. Parempöörete korral peavad ristmikel ja mahasõitudel olema aeglustus- ja kiirendusrajad, vastasel korral ei ole kolmerajalisel teelõigul üldse mõtet. Liiklusohutuse seisukohalt peab 3-rajalistel teelõikudel suunavööndid eraldama põrkepiirdega või trosspiirdega. 2 + 1-rajalist teed ei saa kujundada ainult teekattemärgistuse muutmisega. Kõike seda arvestades leiame, et 3-rajaliste teelõikude ehitamine ei ole meie tingimustes (ka Tallinna-Tartu maanteel) majanduslikult põhjendatud, kuna nende ehitamine ei ole oluliselt odavam, kui eraldusribaga teelõikude ehitamine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing