Esmaspäev 23. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maltal +10 kraadiga - ja ei lähe külmemaks

Siiri Paas 18. aprill 2008, 00:00

Malta koosneb seitsmest saarest, millest asustatud on riigile nime andnud Malta, Gozo ja Comino. Pindalalt umbes kolmandiku Hiiumaa suurust maad asustab aga Tallinna jagu elanikke ehk 400 000 inimest.

Vaatamata väiksusele on Vahemeres Sitsiiliast lõunas asuv Malta hästi ligipääsetav nii tuntumate Euroopa lennufirmade kui ka laevaliinidega. Maltale lendavad muuseas ka Lufthansa, British Airways, easyJet ja Ryanair.

Tallinnast saabunule tundus veebruarikuine Malta väga meelepärane - päike paistis, väljas oli Eesti mõistes korralik kevadsoe ning ümberringi lainetas helesinine meri. Vaatamata ilusale ilmale ja õhtupoolsele ajale liikusid tänavatel vaid mõned üksikud turistid.

Meid võõrustav kohalik Kevin selgitas, et suurem osa maltalasi viibib praegu toas, sest on väga külm päev. Kohalike jaoks oli tegemist erakordselt halva ilmaga - tibutas vihma ja väljas oli kümme kraadi sooja, millest enam külmemaks minna eriti ei saagi.

Registreeritud miinimumtemperatuur pluss üks kraadi jääb saja aasta taha, samas ligi 44kraadine maksimum saavutati vähem kui kümnendi eest. Lund nägid maltalased oma saarel viimati 60 aastat tagasi.

Eestlaslikult karastununa otsustame vaatamata "halvale" ilmale teha pikema jalutuskäigu keset saart asuva Mdina ajaloolises keskuses ja apelsinipuudega pargis. Järgmistel päevadel oli päike taas väljas ning kohalik elu jälle aktiviseerunud.

Saare lääne- ja idaosa on üsna erinevad. Idas asuvas pealinnas Vallettas on endiselt tunda keskajal Maltat valitsenud rüütliordu hõngu ja stiili. Sellest annavad märku romantiliste rõdudega majad ning nende vahel rippuvad värvilised kaunistused.

Läänepoolsed linnad on lihtsamad ning rohkem araabia stiilis - majad on madalad, heledad ning ilma eriliste kaunistusteta. Selle näiteks on üks turistirohkemaid linnu St. Paul's Bay, kus suvekorterit omavad ka paljud maltalased ise.

Linnad aga on Maltal nii üksteisest läbi põimunud et külastajal pole võimalik vahet teha, kus üks algab ja teine lõpeb. Tavaliselt on niimoodi koos kolm-neli asulat.

Kui tänavaäärsed majad on suhteliselt viisaka välimusega, võib hoovi sisse piiludes märgata kummalisi lahendusi - majalt majale on tõmmatud suured elektrijuhtmed ning neid on palju, toru ja gaasisüsteemid on aga kinnitatud otse maja välisseintele.

Nimelt ostavad maltalased majad ja korterid nii-öelda paljalt, ilma igasuguse elektri-, vee- ja kanalisatsiooniühenduseta, sest keskmine korralik maltalane eelistab kõik ise ehitada.

Mereäärsetes linnades leidub mitmeid kohvikuid, kus aega veeta ja merevaadet nautida. Hinnad on natuke odavamad kui Tallinna kesklinnas ning toiduvalik sarnane Itaaliale. Teenindus on tore ja inglise keelega saab väga hästi hakkama, sest see on üks kahest riigikeelest.

Malta keel on eestlaste jaoks päris keeruline, sest see on nagu araabi keel ladina tähtedega, kus kolm konsonanti paiknevad üksteise kõrval. Tänavasildid on meie õnneks nii inglise kui ka malta keeles.

Ilusate ilmade tõttu otsustasime vaadata üle ka mõne rannariba. Pärast 15minutilist autosõitu - Maltal kulub ühest saare otsast teise sõitmiseks 35 minutit - jõudsime Paradise Baysse. Tegu on kaljudevahelise väikese rannariba ja kohvikuga.

Kuigi rand oli inimtühi, tekitas imeilus vaatepilt soovi kohe ujuma minna. Kahjuks polnud meri veel piisavalt soe, kuid kuu aja pärast sobiks juba ujuma minna küll.

Järgmiseks otsustame minna vaatama iidsete kivitemplite varemeid. Need meenutavad pigem Inglismaal asuvat Stonehenge'i kui Egiptuse püramiide, jättes mõlemad vanuselt selja taha. Siiski pole neist templitest just palju alles ning olemasolevad on säilimise huvides ümbritsetud traataiaga - ikkagi maailma vanimad inimkäte püstitatud kiviehitised.

Templeid on saareriigis mitu ja neil kõigil on mõned ühised jooned: asukoht kagusuunalisel kallakul, põhiplaanilt ristikheinalehe kujulised, ehitatud kiviplokkidest. Säilinud kivitemplitest vanimad püstitati 5600-4500 aastat tagasi.

Nii Malta kivitemplid kui ka sealne kuulus maa-alune kalmistu on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Linnaturismi elamuse leidmiseks suundusime pealinna Vallettasse, kus asub hulgaliselt muuseume, väljakuid ja monumente. Viimaste hulgas on eriskummaliseks peaministrite kujud, mida võib keskuses leida iga mõnesaja meetri tagant. Maltal on poliitika rahvuslik spordiala, nagu meie võõrustaja Kevin naljaga pooleks kommenteeris.

Samuti aitas ta meid kohaliku köögiga söögikoha leidmisel, mis polnudki nii lihtne. Suurem osa hea asukohaga restorane on suunatud turistidele ning pakub rahvusvahelisemat menüüd. Lõpuks leidsime ühe ning sisse astudes ei paistnud tõesti teisi välismaalasi. Laudu katsid linade asemel salvrätikud ja kogu sisustus oli lihtsakoeline.

Otsustasime soovituse peale tellida lihavaliku, mis koosnes küpsetatud vuti-, jänese- ja hobuselihast. Esialgne võõristustunne hobuseliha söömisel kadus pärast proovimist kiiresti, sest suureks üllatuseks oli see väga hea. Selle juurde pudel kohalikku veini ja rohkem polnudki vaja.

"Külmade" ilmadega Malta väärib kindlasti külaskäiku ka suvehooajal, siis on temperatuurid 40 kraadi lähedal.

Kohalik elanik Kevin soovitab külastada euroliidu väikseimat liikmesriiki mais-juunis, kui ilmad ja vesi on juba väga soojad, kuid suured turistitulvad pole veel saart vallutanud.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:53
Otsi:

Ava täpsem otsing