Töötukassa võtab suurema hüvitisekoorma enda kanda

Esimese kuu hüvitise maksab tööandja, ülejäänud töötukassa, selgitas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis eile. Etteteatamisaeg lühenes 30 päevani, kui inimene on töötanud kuni 5 aastat; 60 päevani kuni 10 aastase töötamise korral ja üle 10 aastase töötamise korral 3 kuuni.

"Koondamishüvitist enam ei maksta, sest ettevõtetel raha pole," viskasid Kriis ja Tööandjate keskliidu nõukogu esimees Enn Veskimägi nalja.

Nelja kuupalga suurust koondamishüvitist saab vähemalt 20 aastat samas firmas töötanu.

Omal soovil lahkumise tõttu töötuks jäänule makstakse 40 protsenti palgast. Koondatu saab esimesel 100 päeval 70 (seni 50) protsenti palgast, edasi 50 (40) protsenti. Varem olid vastavad protsendid 50 ja 40.

Samas ei jagatud eile ajakirjanikele töölepinguseaduse eelnõu kokkulepitud teksti, vaid üldsõnalist kokkulepet.

Uus töölepinguseadus hakkab praeguste plaanide kohaselt kehtima alles 2010. aastal.

Kaubandus-Tööstuskoja poliitikadirektori Reet Tederi sõnul kulub seaduse vastuvõtmisele aega ning ka inimesed vajavad aega, et uue seadusega harjuda.

Tederi sõnul pole tõenäoline, et töölepinguseadus kehtestatakse tagasiulatuvalt, nagu seda on Eestis varem tehtud maksuseadustega.

Ametühingujuht Harri Taliga ütles, et peab oluliseks võiduks lahendust, et vastastikusel kokkuleppel töölt lahkuvad inimesed saavad nüüdsest töötushüvitist.

Tarmo Kriis märkis: "Eelnõu, mis täna kaante vahele sai, on meie jaoks püha ja me loodame, et see parlamendis ka vastu võetakse."

Tööõigusabi ASi juhataja Heli Raidve lausus üleeile, et tõenäosus, et see seadus Riigikogus vastu võetakse, on 60 protsenti.

Kriis lisas: "Minu meelest on siin jõutud kahe murrangulise kokkuleppeni, esiteks on vaja tõhustada tööturuametite toimimist ja teiseks, mille üle mul on eriti hea meel, puudutab see tasemeõppe maksuvabastust. Seda on ettevõtjad ja tööandjad oodanud juba aastaid."

Seaduseelnõu üheks peaideoloogiks peetav justiitsminister Rein Lang kommenteeris: "Eesti moderniseerib oma seadusandluse nüüd lõplikult. Vaidlused peaksid edaspidi saama lahendatud tsiviliseeritud korras ja selle üle on mul hea meel."

Lang lisas, et töösuhted ja koondamishüvitis moodustab vaid kaduvväikese osa seaduseelnõust. "Kas see (uus töölepinguseadus - toim.) toob ka õnne Eesti majanduse õuele, selles ma kahtlen. Selleks oleks pidanud radikaalsem olema, kuid kaugemale hetkel minna ei saanud."

"Siin on üks kala või mõtlemise koht: kas need kokkulepped tagavad töötukassa jätkusuutlikkuse, sest töötukassale langeb suur koormus," lisas Lang. "Seaduse järgi on töötukassa sissemaksepiir 1,5% ja sellest kõrgemale minna ei saa. Muid makse me seaduse järgi töötushüvitisteks kasutada ei saa."

Praeguses seaduses on vastukarva töölevõtmise, töölepingu muutmise ja vallandamise jäigad põhimõtted. Peab olema väga ettevaatlik, kas uut töökohta luua.

Võib-olla ei olnud plaanid läbi mõeldud, ei ole 100% kindlust, et kõik realiseerub. Kas luua uued täiendavad töökohad ja minna riskile, võib-olla aasta pärast selgub, et ei olnud õige ärisuund? Uus seadus võiks olla paindlikum. Oluline on, et inimesed käiksid tööl, neil oleks tööharjumus, tekiks ja paraneks kvalifikatsioon. Kui on risk, et töökoht aasta pärast kaob, siis võiks ju rohkem maksta ja kui suund ei õnnestu, võiks olla pärast lihtsam lahku minna.

Praeguses töölepinguseaduses on vähe paindlikkust ja võimalusi kokku leppida. Üks punkt, mis häirib, on piirangud kokkuleppimisvõimaluses. Alati saab küll seaduses nõutust paremas kokku leppida, kuid selles valdkonnas sooviks rohkem paindlikkust. Mänguruumi on vähe ja aastaid tagasi vastu võetud põhimõtted ei ole enam tänapäeva väga sobilikud.