Töötukassa võiks hobust vahetada

Täna koguneb istungile üks salapärane nõukogu. Kes seal on, teame nimepidi ütelda. Et nad otsustavad riigi - ehk selle kodanike ja maksumaksjate - raha üle, teame samuti. Kuidas täpselt seda aga tehakse, võime üksnes aimata.

Nagu üks töötukassa nõukogu liige mõne kuu eest kinnitas, ei ole töötukassa reserviga tehtavad tehingud salajased. Need lihtsalt ei ole avalikud. Nii nagu varesedki pole ju õigupoolest mustad, nad pole lihtsalt valged. Kohe üldse ei ole.

Aga kes pole must ega valge, seda võiks olla vähemalt mitut liiki - nii nagu vareseidki. Konkurents teeb head.

Tänase juhtkirja aluseks on õigupoolest mitte tänane, vaid homne uudis. Erinevalt mõne aasta eest näidatud samanimelisest seriaalist on homsed uudised harva kindlad, kuid vahel võib nende peale loota. Äripäev loodab, et homme tuleb rõõmus uudis, mille kohaselt leidis töötukassa nõukogu senise ABN Amro kõrvale teisegi portfellihalduri. Sotsiaalminister Maret Maripuu alustas otsinguid juba veebruaris. Lumi on sulanud, aeg oleks leida.

Kuni töötukassa Amro soovi järgi lepinguid teeb, pole avalikustamist eriti loota. Ent sellistes tingimustes oleks konkurentsistki abi.

Eelmisel aastal pööritas ABN Amro ligikaudu 90 protsenti töötukassa rahast nagu pesumasin: Tarmo Kriisi jutu järgi oli tehinguid "metsikult", Agu Lauri kinnitust mööda on tehingute arv "mõnel kuul sadades". Mõni ime siis, et rahal keerlemisest süda pahaks läheb ja ta kogutud kasumi taas üle portfelli serva välja laseb. Kolme viimase kvartali 70 miljoni kroonine kahjum neelas kogu eelnenud aasta tulu.

Spekuleerida on tore. Ruletiratas veereb, veri keeb, adrenaliin möllab. Lisame muusika, sigari ja klaasi head konjakit, saame kasiino. Ainult et konservatiivseks investeerimispoliitikaks ei saa seda küll kuidagi pidada.

2002. aastal kuulutas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel: "Oleme võtnud raha paigutamisel selgelt konservatiivse joone." Kahjuks ilmneb see konservatiivsus siiamaani üksnes kahjumis.

Äripäev usub, et ei tohiks olla raske leida portfellihaldurit, kes riigile kuuluvat raha tõepoolest konservatiivselt investeeriks ja ühtlasi ei laseks inflatsioonil seda ära süüa. Praegu teenib Amro oma miljonit sõltumata töö tulemustest. Ent ehkki töötukassa siiani kaunikesti rammus püsib, ei ole sedagi mõtet koidel närida lasta.

Viimasel ajal ei saa Amro ka enda majandustulemustega just kiidelda. Tuleb loota, et konkurents sunnib tedagi end kokku võtma ja paremini esinema. Ja kui see ei õnnestu, ei pea ju setukat surnuks piinama. Hobuseid saab vahetada.

Autor: ÄP