Kolmandiku võrra kasvanud Visa kasum jäi ikka napiks

Avaldatud tulemused on esimesed pärast edukat aktsiaemissiooni märtsis, kus Visa korjas investoritelt kokku 19 miljardit dollarit, mida nimetatakse suuruselt kõigi aegade teiseks esmaseks avalikuks aktsiaemissiooniks, kirjutas Bloomberg.

Visa kasum kerkis 314 miljoni dollarini ehk 39 sendini aktsia kohta. Bloombergi küsitletud 16 analüütikut ootas kasumiks keskmiselt 45 senti aktsia kohta.

Nii Visa kui ka teisel kohal asetsev maksekaardifirma Mastercard, mille aktsia on 2006. aasta esmaemissioonist tõusnud 522 protsenti, võidavad klientide eelistusest kasutada maksmisel sularaha ja tšekkide asemel üha enam plastkaarte.

"Visa aktsia tõusuootused on juba paljuski ületatud," kommenteeris Calyon Securitiese New Yorgi analüütik Craig Maurer, kes andis aktsiale ostusoovituse.

Visa kohtusse kaevanud Bloomberg kirjutas, et Visa seisab USAs silmitsi kaupmeeste esitatud hagidega ebaõiglaste kaarditasude vastu, mis tõstavad lõpptarbijate kulusid. Visa kehtestatud nn vahendustasud maksavad kinni jaekaupmehed.

Vastavalt California osariigi tööstuse infolehes avaldatud Nilson Reporti ülevaatele kasvab klientide krediit- ja deebetkaartide kasutamine USAS 2011. aastaks 55 protsendini, mis on 40protsendine tõus alates 2005. aastast.

Cowen and Co analüütiku Moche Katri andmete kohaselt töötles Visa 2006. aastal 60 protsenti maailmas sooritatud kaarditehingutest, mille kogumaht oli 5,2 triljonit dollarit. Mastercard omas kontrolli vaid 32 protsendi tehingute üle.

Visa kogukäive tõusis esimeses kvartalis 22 protsenti, jõudes 1,45 miljardi dollarini. Visa ise ootab vähemalt 20protsendist aktsia hinna tõusu ja 11protsendist käibe kasvu. Kolme järgneva aasta jooksul ootab Visa 15protsendist aastast käibe kasvu.

Kuue nädala jooksul pärast aktsiaemissiooni on aktsia hind kerkinud 72 protsenti. Visa aktsia sulgus New Yorgi börsil üleeile 75,6 dollari peal.

Pärast krediitkaartide pakkuja Mastercardi liiga kallite tehingutasude juhtumit 2007. aasta detsembris on Euroopa Komisjon asunud ka Visa tehingutasusid uurima. Ettevõtet kahtlustatakse miljonitesse ulatuvate tasude sissekasseerimises.

Uudisteagentuur AP kirjutas 26. märtsil, et ELi uurimisest võidavad tarbijad, sest kaarditasude alanemisel peaksid Euroopas jaekaupade hinnad langema. Igatahes algatas komisjon kartellikahtlustuse tõttu uurimise, mis võib Visale lõppeda trahviraha maksmisega. Visa Europe aga kinnitas, et tasude alanedes kanduksid kulud kaupmeestelt hoopis tarbijatele.

"Kui tasud on liiga kõrged, maksavad seda enam ka kliendid kauplustes, isegi kui nad sularahas maksavad, sest hinnad on kõigi jaoks ühed," kommenteeris ELi konkurentsivolinik Neelie Kroes.

Visa Europe kaitses end süüdistuste vastu, öeldes, et tasud ei ole mõeldud tarbijate maksustamiseks. Komisjon tunnistas, et tasud peavad olema mõistlikul tasemel, et sektor suudaks teha investeeringuid uuendustesse turvalisuse ja maksete efektiivsemaks muutmiseks.

Komisjon uurib, kas Visa on rikkunud ELi konkurentsiseadust, näiteks ebaõiglaselt määratud vahendustasude määramisel.

Autor: Virge Lahe