Hooaja tipp - Berliini Filharmoonikud Tallinnas!

Ka orkestri kodusaalis toimuvatele kontsertidele on saal aegsasti välja müüdud.

Eestis on Berliini Filharmoonikud esinenud varem kontsertidega kahel korral umbes poolesajandilise vahega.

Esmakordselt kuulis eesti publik neid 24. ja 25. aprillil 1899. aastal Tartus, kuhu nad põikasid oma kontserditurneelt Peterburi ja Riiga. Orkestri teine külastus Eestisse toimus 20. jaanuaril 1937, mil nad astusid üles Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Ka siis olnud tung kontserdile niivõrd elav, et kõik pääsmed osteti eelmüügist ära mõne tunni jooksul.

Seekordne Berliini Filharmoonikute kontsert leiab aset Balti- ja Põhjamaade tuuri raames. Tallinna saabub orkester Riiast, järgmised kontserdid toimuvad Helsingis, Stockholmis ja Oslos.

Turnee kava on muutumatu: alustatakse klassikaliselt Johannes Brahmsi "Traagilise avamänguga", seejärel esitatakse Uus-Viini koolkonna radikaalseima figuuri Anton Weberni "Kuus pala orkestrile" ja Igor Stravinski Teise maailmasõja päevil loodud "Sümfoonia kolmes osas". Kontserdi teises pooles tuleb ettekandmisele Ludwig van Beethoveni Seitsmes sümfoonia (sama teose esitas orkester Tallinnas ka 1937. aastal). Sümfooniat iseloomustab ehk kõige kujukamalt Beethoveni biograafi Romain Rollandi ütlus: "Kusagil mujal ei leia me seda vägevat julgust ja vabadust nii palju kui A-duur sümfoonias. See on nagu üleinimliku energia meeletu väljapääs, kui pole enam mõistuslikku vaoshoidvat sihti: see möllab oma lõbuks, nagu üle kallaste tõusnud jõgi kõik üle ujutab."

Alates 2002. aasta septembrist on Berliini Filharmoonikute peadirigendi rollis Sir Simon Rattle, kelle ametisse määramisega sai orkester endale ühe noorema põlvkonna kõige edukama dirigendi. Sir Simon Rattle iseloomustab orkestrit järgmiselt: "See orkester mõtleb ja tegutseb kiiresti, iga viimanegi muusik selles. Nad ei püsi kunagi vaikselt. Võib-olla seetõttu, et ka Berliin ise on sarnane. Berliini Filharmoonikute puhul on garanteeritud, et mängijad annavad endast alati kõik. Lavale tulevad nad kui kammermuusikud, kes ei küsi kunagi "kuidas", vaid "miks"? Seepärast koostöö nendega mulle meeldibki."

1882. aastal loodud Berliini Filharmoonikute peadirigentideks on olnud sellised maailmanimed nagu Claudio Abbado, Wilhelm Furtwängler ja Herbert von Karajan.

Legendaarne Karajan töötas peadirigendiks olemise 34 aasta jooksul välja orkestri unikaalse kõlakvaliteedi ja esitusstiili, mis tegi Berliini Filharmoonikud kuulsaks kogu maailmas. Abbado kavandas uut tüüpi programmid, vastandades traditsioonilised kavad temaatiliste tsüklitega, mis sisaldasid klassika kõrval kaasaegset muusikat.

Autor: Kersti Inno