Hinnatõus kõigutab lati jalgealust

Inflatsioon 16,8 protsenti, elektri hinna tõus 37 protsenti, gaasihinna tõus 50 protsenti - see kolmikpakett ongi sundinud Eesti ettevõtteid Lätis kartma kõige hullemat.

"Põhimõtteliselt on omanikud selle võimalusega arvestanud, sest seal on inflatsioon nii kõrge, et kaua see ikka jätkuda saab," ütles Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere, kelle sõnul ei saa sellest võimalusest lihtsalt mööda vaadata. Mere sõnul seaks kõige mustem stsenaarium ehk devalveerimine ohu alla terve Balti piirkonna.

"Välisinvestorid suhtuvad praegu üldse Baltimaadesse tervikuna ettevaatlikumalt kui varem. Kui ühes Balti riigis valuuta devalveerub, siis on see kindlasti samm suurema ohu suunas," rääkis Mere.

Kuigi elektri hinna ligi 40protsendilisest tõusust tulenevat hüpet hindadele pole siiani näha olnud, siis arvab praegu Lätis tegutsev Rimi Balticu kinnisvaraüksuse juht Ruth Laatre, et sellest tulenevate mõjude ilmnemine on vaid lähima paari kuu küsimus.

"Ma pole nüüd pärast elektri hinna tõstmist märganud, et kõik muud hinnad oleksid hüppeliselt kasvanud, aga usun, et on vaid mõne kuu teema, millal selle efekt ennast näha annab. Elekter on ju väga paljude tootmis- ja teenindusettevõtete oluline kuluartikkel," sõnas Laatre ja tõdes, et tema suurim hirm on seotud rendilepingutega.

"Esimene risk on kindlasti rendilepingute risk. Sest on vahe, kas pean ühe euro saamiseks kulutama 15,6 või näiteks 20 krooni," ütles Laatre, kelle sõnul annaks devalveerimine ostukorvi kaudu löögi ka firma käibele. Lätlased näitavad Laatre sõnul antud küsimuses aga üles ükskõiksust.

"Mul on selline tunne, et Lätis on teatav rahvuslik uhkus ja suhtumine, nagu devalveerimishirm oleks välismaa ettevõtete luulu ja ülepaisutatud probleem," lausus Laatre.

Rimi on sarnaselt Rakvere Lihakombinaadiga arvestanud ühe tulevikustsenaariumina lati devalveerimist. Millised samme mulli lõhkemisel reaalselt võidaks astuma hakata, Laatre täpsemalt kommenteerida ei soovinud.

Äsja oma finantshirmud lahendanud Tartu Maja Betoontooted ASi juht Vallot Mangus lähiajal enam Lätis investeerima ei kipu.

"Meil oli möödunud aasta hea aasta ja saime oma laenu tagasimakstud ning selle riski maandatud. Praegu me aga ei kiirusta uute investeeringute tegemisega," selgitas Mangus ja uskus, et õudusunenäo reaalsuseks muutumisel oleks mõju ülejäänud Balti riikidele katastroofiline.

"Üks majandusruum ju kõik. Kindlasti võib Läti-poolsetel partneritel tekkida makseraskusi, kuid põhiline on ikkagi valuutarisk ja lisakulud. Kindlasti mõjutaks see ka meie valuutasid, millel võib samuti tekkida teatud devalveerimise oht," sõnas Mangus, kuid arvas, et praegu on kõik pigem emotsionaalses faasis.

ASi Liviko juht Janek Kalvi pidas aga lati devalveerimist liialt pessimistlikuks vaatenurgaks. "Pean seda natukene liiga pessimistlikuks lähenemiseks, kuigi kõike ei saa kunagi sada protsenti välistada. See oleks kõigi Baltimaade majandusele päris suur katastroof," selgitas Kalvi ja lootis, et Läti keskpank ja valitsus asjal nii kaugele minna ei lase.

"Mina kaldun arvama, et võib-olla see kõige raskem aeg on veel ees. Loodame aga, et see ei tähenda lati devalveerumist," lootis Kalvi.

Praegu on inflatsiooni tase Lätis juba jõudnud viimase 12 aasta kõrgeimale tasemele.

Oleme sellel teemal üle Baltimaade korduvalt rääkinud, et mitte kunagi ei saa devalveerimise võimalust lõplikult välistada, kuid endiselt on selle tõenäosus meie analüüside põhjal väga väike.

See paraku pole ühelegi probleemile mingi lahendus, vaid toob kuhjaga uusi probleeme peale.

Raske öelda, kuidas kogu olukord Lätis lõpuks välja mängib, aga meie hinnangul ei ole olemas ühtegi võluvitsa, mis seda parandaks.

Kuna majanduse pidurdumine algas seal hiljem, siis tuleb see ka järsem. Kui järsk see tuleb, on praegu raske ennustada, kuid nüüd on Lätil sellest vaja lihtsalt läbi tulla ja kogu lugu.

Võimatu on see, et Läti saaks jätkata nii, et ta kulutab palju rohkem, kui teenib. Selgelt on praegu olukord riigis üle kuumenenud ja väga pikalt kesta ei saa, ilma et kuskilt rebeneks.

Praegu peab riik läbi tegema kas väga tõsise majandusliku pidurduse, mis oleks väga valus, või devalveerima valuuta.

Viimast varianti on Skandinaavias varem kasutatud, et vähendada ostujõudu ja saavutada tasakaalu.

Ma ei kujuta ette, millega täpselt see olukord lõpeb, kuid olen kindel, et ühte me nendest variantidest näeme - võib-olla isegi mõlemat.