Suured klaaspinnad: müüdid ja tegelikkus

Vaatame, millised on enam levinud eksiarvamused suurte klaaspindadeosas ja milline näeb välja tegelikkus.

Firmade tootevalikust leiab energiasäästliku selektiivklaasi, mille ruumipoolne sisepind on kaetud madala emissiooniga metalloksiidi kihiga. Täiendava soojapidavuse võib saavutada kahe klaaspaketi vahelise õhuava täitmisel näiteks argooniga. Kõik see vähendab soojuskadu klaasi kaudu märgatavalt. Selektiivklaas laseb hästi läbi valgust, säästab energiat ja vähendab küttekulusid.

Soojapidavuse edasiseks tõhustamiseks tasub valida kolmekihiline kahe selektiivklaasiga pakett. Kondensaadi teket servapiirkonnas saab vältida, kui tavapärase alumiiniumist klaaspaketi vaheprofiili asemel kasutada spetsiaalsest plastist profiili.

Selle vastu aitavad spetsiaalsed päikesekaitseklaasid, mis vähendavad liigse intensiivse päikeseenergia sissepääsu ruumidesse. Nii saab vältida kasvuhooneefekti ja ebaterve sisekliima teket ning vähenevad kulutused kliimaseadmete tööshoidmiseks. Päikesekaitseklaaside eesmärk on vähendada infrapunase soojusenergia osa siseruumides. Samas on tagatud päevavalguse läbipääs klaasist. Et saavutada maksimaalne kaitse päikese eest, peab päikesekaitseklaas olema välimine. Päikesekaitseklaase on kahte sorti: massvärvitud (toonitud) ja metalloksiidsete katetega klaasid.

Esimesed absorbeerivad soovimatu päikeseenergia, teised peegeldavad selle tagasi väliskeskkonda. Toonitud klaaside miinuseks on, et lisaks päikeseenergia absorbeerimisele blokeeritakse ka suur osa valgusenergiat, mille tagajärjeks on pimedad ruumid ja vajadus lisavalgustuse järele.

Nii mitmegi firma tootevalikust leiab päikese kaitseks pindkaetud klaase, kus kirkale floatklaasile kantud pinnakate peegeldab tagasi päikese soojusenergia, kuid laseb läbi valgust peaaegu samal määral tavalise floatklaasiga.

Kaitseks UV-kiirguse sisenemise vastu on soovitatav valida kilelamineeritud klaas.

Suured avarad klaaspinnad näevad välja ahvatlevad, ent tekitavad tihti tunde, et need pole kuigi turvalised. Mis saab siis, kui mängiv laps maast laeni ulatuva klaasi vastu jookseb, kui koer mänguhoos läbipaistvat seina tähele ei pane ja pea ees väljast paistva puu poole joosta tahab? Hirmu süvendab asjaolu, et varastel ja vandaalidel on läbi klaasi iseäranis kerge majja sisse tungida.

Klaasitootjad pakuvad turvaklaase, mis neid hirme vähendama peaksid. Saadaval on isikuturvaklaasid, vandalismi- ja sissemurdmiskindlad klaasid, kuulikindlad klaasid. Isikuturvaklaasid leiavad kasutust vaheseintes, ustes, madalamates aknakonstruktsioonides.

Pakutakse nii lamineeritud kui ka karastatud klaasi. Viimane on tavaklaasiga võrreldes neli korda tugevam ja purunemisel moodustuvad väikesed tömpide servadega tükid.

Lamineeritud klaas pole nii tugev kui karastatud klaas, ent purunemisel ei teki tänu kilele kildusid. On võimalik tellida turvaklaase kombineeritult erinevate katetega (päikesekaitse-, mürasummutus- ja energiasäästukattega). Samuti võib kombineerida vandalismi- ja sissemurdmiskindlaid klaase teiste funktsioonklaasidega.

Pakutakse ka alarmiga varustatud klaase, mis sissetungimisel vallandavad häiresignaali. Turvaklaasi ostes peab mõtlema sellele, et kallist klaasist üksi jääb väheks, samast klassist peavad olema ka klaasi raam, sulused ja lukud.

Isepuhastuva pinnakattega klaas vähendab oluliselt akende ja fassaadide puhastuskordade arvu ja tagab puhtad pinnad pikemaks ajaks.

Klaaside pinnakate töötab looduslike nähtuste abil: UV-kiirgus lagundab efektiivselt klaasi pinnale koguneva mustuse ning vihm (selle puudumisel puhas vesi) loputab selle jälgi jätmata maha.

Isepuhastuvad klaasid on sobiv variant aatriumide, katuseakende, läbi mitme korruse ulatuvate akende puhul, mille puhastamine on keerulise ligipääsu tõttu raskendatud. Isepuhastuvad klaasid aitavad säästa keskkonda, kuna hoiavad kokku vett, puhastusvahendeid ja lõpuks ka aega.

Viimaste aastate arendustöö on toonud turule ka kombineeritud omadustega isepuhastuvad-päikesekaitse-energiasäästuklaasid, kus ühes klaasis on koos kolm funktsiooni

Suuri klaaspindu planeerides tuleks hoolega läbi mõelda, missugust klaasi kasutada. Nii saab vältida probleeme, kus suvel kõrvetab läbi klaasi päike ja talvel ei taha tuba kuidagi soojana püsida. Mõistagi tuleb suuremõõtmeliste klaaside eest välja käia 1,5-2 korda suuremad summad.

Sisearhitekt Ingrid Kuuli firmast Disain 4 You soovitab välisfassaadide juures kasutada klaasinguid, mis annavad maja mahtude eksterjöörile juurde õhulisust ja lisavad interjöörile huvitava valguse ja varjude mängu.

Suvel kuuma päikesega soovitab Kuuli akende juures kasutada päikesekaitsemarkiise.

Julgelt võiks katsetada erinevate töödeldud klaasidega: värvilise, peegel-, jää-, reljeef-, vitriin-, matt- ja liivapritsiga töödeldud klaasiga.

Populaarsed on pimendavast ja päikest peegeldavast kangast kassettrulood.

Nii saab keset palavat suvepäeva muuta toa hämaraks, takistades päikeseenergia ligipääsu eluruumidesse. Veel vähe tuntud, ent põnev toode suurte klaaspindadega majaomanikele on välikardinad.

Välikardinad on alumiiniumribakardinad, mis on eriti tõhusad päikese kuumuse vastu, kuna tõrjuvad päikesesoojuse juba enne ruumi jõudmist. Kuna aknad avanevad sissepoole, ei sega välikardinad ka akende avamist. Kardinate juhtimine käib puldist, neid saab reguleerida üles-alla, kinni ja lahti. Välikardinate paigaldamiseks on vaja spetsialisti abi, kuna mootori peab häälestama kohapeal. Pärast külgtrosside ülepingutamist see kardin enam erilist lisahooldust ei vaja.

Umbes 3 m laia ja 2 m kõrge nelja eraldi kardina paigaldus mootorpuldiga maksab 10 000 krooni, ruloo rõduuksele 700 krooni, aknale 650 krooni.

Allikas: K.E.J OÜ

Autor: Evelin Rikma