Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus metsaseadus - kellele?

Kaupo Kohv 05. mai 2008, 00:00

Metsandus on sattunud täielikku poliitilisse tuuletõmbusesse. Keskkonnaministeerium on seadnud avalikkuse silmitsi taas uue metsaseaduse eelnõuga, mida ministeerium ise peab küll vaid seaduse muutmise eelnõuks. Tegu on aga kolmanda seadusehakatisega viimase kolme aasta jooksul, kusjuures kehtiva seaduse kõik määrused pole veel isegi rakendunud.

Õigusliku tausta pidev muutmine seab juba olemuslikult löögi alla metsanduse stabiilsuse. Paraku on ebastabiilsuse negatiivse mõju kohta Eesti metsadele ka kogemus 1990. aastate lõpust olemas. Hämmastav on seejuures, et isikud, kes 1998 paiskasid metsanduse kaosesse, dikteerivad ka praegust metsandusalast seadusloomet. Selles veendumiseks piisab vaid keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lambi ja minister Jaanus Tamkivi viimaste artiklite võrdlemisest Eesti Metsatööstuse Liidu esimehe Andres Talijärve viimase poole aasta jooksul avaldatud arvamustega. Kattumine on hämmastav.

Eestimaa Looduse Fond pidas juba kehtivat metsaseadust ebaõnnestunuks ja kahjuks peab tõdema, et eelnõu läheb veel kaugemale - samm-sammult kaotatakse Eesti metsandusele iseloomulikud alustalad. Ilmekaimad näited seonduvad majandamiskava ja raieparameetritega, mis on metsanduses olnud aastakümneid keskse tähendusega.

Majandamiskava muudeti eelmise seadusega dokumendiks, mis ei pakkunud omanikule enam parimat metsamajandamise planeeringut, vaid lihtsalt kirjutas ümber seadusega lubatud raied - kõik, mis üle kindla vanuse ja jämeduse, kirjutati lageraiesse. Kahjuks ei tulnud enam üllatusena see, et keskkonnaministeeriumi järgmine samm polnud metsamajandamiskava kui sisulise planeerimisdokumendi rolli taastamine, vaid vastupidi - majandamiskava kui kohustuslik metsa majandamise alusdokument kaotatakse üldse.

Sama toimub raieparameetritega. Juba kehtiva seadusega langetati raievanuseid - ministri määrusesse toodi tagasi raiet lubava parameetrina puude keskmine läbimõõt. Seadusega fikseeritud raievanuse kõrvale toodi sellega teine parameeter, mis lubas raiuda nooremat metsa.

Kuna raievanuste langetamise otsustamine seekordse eelnõu koostamisel osutus liialt valuliseks, siis edasiste probleemide leevendamiseks ja diskussioonide ohjamiseks näeb eelnõu ette raievanuste seadusest välja viimise ministri määruse tasandile. Üht ministri määrust on praeguses Eestis oluliselt lihtsam muuta kui seadust. Pole vist tarvidust märkida, et pärast vanuste langetamist on nende tõstmine juba oluliselt keerukam, kuna on tekkinud "õigustatud ootused". Okaspuunäljas tööstuse soov oleks, et viljakamates kasvukohatüüpides saaks kuuske ja mändi raiuda juba 50aastaselt. Eriti kurioosne on see seetõttu, et juba praeguste raieparameetrite järgi võiks raiuda lagedaks 40% Eesti kuusikuist.

Just need kogemused keskkonnaministeeriumi seadusloomealases tegevuses tuleb võtta aluseks nüüd tehtavate muudatuste hindamisel. Eesti liigub väga jõuliste sammudega Skandinaavia metsandusmudeli suunas, mille negatiivse mõju looduskeskkonnale on ökoloogid selgelt fikseerinud.

Eesti metsatööstusel ei maksaks arvata, et oma huvide hoolimatu realiseerimine keskkonnakaalutluste arvelt on jätkusuutlik tee. Oleks ülimalt narr, kui olukorras, kus Eesti majandus vajab hädasti ekspordile suunatud metsatööstussektori tuge, rikuvad metsatööstus ja keskkonnaministeerium Eesti metsanduse ja puidutoodete niigi sajandivahetuse illegaalsetest metsaraietest praeguseni räsitud rahvusvahelist mainet veelgi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing