Venemaa vajab kõvemat rubla

Mitmed välismaised investeerimispangad on juba soovitamas oma klientidel rublas pikaks minna ehk panustada tugevnemisele, sest tõhusamat vahendit inflatsiooni ohjamiseks Venemaa juhtkonnal praegu ei ole. Rahva rahulolematus hinnatõusuga kasvab, seades ohtu riigijuhtide kõrged reitingud.

Aprillis kerkis inflatsioon Venemaal aastatagusega võrreldes 14,3 protsendile, mis on kiireim tempo 2001. aastast.

Töörahva pühal 1. mail protestisid üle riigi kümned tuhanded inimesed toidukaupade hinnatõusu vastu ning 24. maile on kavandatud autojuhtide suurem väljaastumine kõrge kütusehinna vastu. Bensiin on aasta algusest kallinenud 4,3 protsenti.

Küsitlused näitavad, et 2/3 venemaalastest ootavad Dmitri Medvedevilt eelkõige hinnatõusuprobleemi lahendamist. Statistika aga näitab juba, et toiduainetest on hinnatõus levimas majanduse muudesse sektoritesse.

Venemaa keskpank on tänavu kahel korral inflatsiooni ohjamiseks intresse tõstnud, kuid et laenuturud on alles vähe arenenud, ei andnud see erilist efekti.

"Praeguselt tasemelt ei saa inflatsiooni alla tuua üksi intresside abil," ütles agentuurile Bloomberg Deutsche Banki analüütik Jaroslav Lissovolik. Pank prognoosib, et Venemaa keskpangal pole muud võimalust, kui lasta rublal tänavu vähemalt 1,8-2 protsenti tugevneda. Samal seisukohal on Goldman Sachs ja Merrill Lynch. VTB Bank Europe juhatuse liikme Vladimir Sokolovi sõnul peab "rubla inflatsiooniprobleemist täiesti lahtisaamiseks tugevnema 20 protsenti".

Venemaa keskpank reguleerib rubla kurssi sellega, et ostab või müüb valuutat, et rubla 0,55 dollarist ja 0,45 eurost koosneva valuutakorvi suhtes stabiilne püsiks. Et kurss riiki tulvavate naftadollarite ja välisinvesteeringute tõttu liiga tugevaks ei läheks, tuli keskpangal üksi aprillis soovitud kursi hoidmiseks 20 miljardit dollarit osta. Ringlusesse läinud rublad andsid uut hoogu inflatsioonile. Keskpanga juhatuse aseesimees Aleksei Uljukajev tunnistas aprilli lõpus, et pank ei välista rubla kursi tugevnemist.

Hoogu annavad inflatsioonile ka valitsuse kulutused, mis kasvasid mullu ligi 40%. Eelolevaks 10 aastaks plaanib valitsus suuri infrastruktuuriinvesteeringuid vähemalt 200 miljardi dollari väärtuses.

Venemaa valitsus pole soovinud rubla tugevnemist, et mitte kahjustada kodumaiste firmade eksporti. Tugevam rubla vähendaks ka sissetulekuid nafta ja gaasi müügist, mis moodustavad investeerimispanga Merrill Lynch hinnangul üle poole riigi eelarvetuludest. Kiirenev inflatsioon ei jäta aga palju valikuid. Seda enam, et ametist lahkuv Viktor Zubkovi valitsus on värskelt kinnitanud siseturul gaasi ja elektrihinna järsu tõusu.