Euroliidu veemiljarditele riik kallinemisraha ei lisa

Keskkonnaministeeriumi selle aasta eelarves on töös olevate projektide kallinemiste katteks ette nähtud lisaraha 144 miljonit krooni. 2009. aasta eelarvestrateegias on see rida veel lahtine. Uuel rahastamisperioodil ei ole praegu kavas ühelegi projektile täiendavat riigi toetust juurde anda.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi pani märtsis paika tingimused, mille alusel saava omavalitsused ja veefirmad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise projektidele Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist toetust küsida. Tegemist on käimasoleva ELi rahastamisperioodi toetustega.

Oktoobris kinnitas Euroopa Komisjon Eesti riigi esitatud rakenduskavad 2007.-2013aastaks. Eestile tähendas see 53,3 miljardi krooni toetuste avanemist. Veemajandusele on keskkonnaministeerium sellest planeerinud 6,4 miljardit krooni.

Töös on ka eelmisel ELi rahastamisperioodil 2004-2006 rahastatud projektid, mis on ehitushindade tõusu tõttu oluliselt kallinenud. Lisaraha vajadust arutades jõudis valitsus eelmise aasta sügisel tõdemuseni, et Euroopa Liidult käimasolevate projektide kallinemise katteks täiendavaid summasid oodata ei ole.

Eesti peab direktiivide alusel kindlasti lõpule viima vähemalt üle 2000 elanikuga asulate reoveekogumisaladele projektid, vajadusel on vaja leida nende tegevuste katteks lisaraha. Väiksemad asulad aga peavad varem eraldatud rahaga hakkama saama.

ASi Emajõe Veevärk juhi Andres Aruheina sõnul pole rahastamisprobleemid veel kuhugi kadunud ja kogu projekti jaoks raha ei jagu. "Saame tegutseda selle raha piires, mida me EList saame, ja teha ära vaid kõige olulisemad asjad," nentis Aruhein. Emajõe Veevärk oli sunnitud töid kokku tõmbama kõigis 22 omavalitsuses ning koostas vähendatud mahtudega tööde kava.

ASi Viimsi Vesi juhatuse liige Toivo Eensalu ütles, et esialgsest tööde mahust saab Viimsis ära teha poole. Kuigi ehitushinnad on langenud, pole need Eensalu sõnul sellel tasemel, mille põhjal aastaid tagasi kalkulatsioonid tehti.

Viimsi Vesi loodab uuest rahastamisvoorust hädavajalike tööde tegemiseks lisaraha saada. "Me peame saavutama minimaalse tehniliselt funktsioneeriva süsteemi, muidu me oleme 200 miljonit piltlikult öeldes maha matnud, sest see ei anna oma hinnale väärilist efekti," rääkis Eensalu.

Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna nõunik Andrus Pirso ütles, et täpsem lisarahavajadus selgub sügiseks, kui kõik käimasolevate projektide hanked on uuesti korraldatud. "Sügisel peaks olema selge, kas peame hakkama taotlema Euroopa Komisjonilt projektide mahu vähendamist või suuremate asulate puhul, kus lisarahavajadus osutub ilmselgeks, võetakse see uuesti teemana üles. Üle 2000 inimesega reoveekogumisalade projektide puhul on võimalik lisa taotleda ka uue perioodi vahenditest," selgitas Pirso.

Veemajanduse projekte kummitab endiselt tähtaegadele jalgu jäämise kartus.

Eesti lubas liitumisel Euroopa Liiduga hiljemalt 2010. aastaks reovee- ja 2013. aastaks joogiveemajanduse korda teha.

"Eesti ei suuda kindlasti täies mahus kokku lepitud tähtaegadeks eurodirektiivide nõudeid täita," möönis Keskkonnainvesteeringute Keskuse Ühtekuuluvusfondi programmi koordinaator Hannes Aarma.

Sama kinnitas ka keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna nõunik Andrus Pirso. "Me teeme kõik endast oleneva, et direktiivid tähtajaks siiski täita. Kui tähtaeg kätte jõuab ja me neid tõesti täita ei suuda, siis on küsimus selles, mida Euroopa Liit ette võtab. Aga kui Eesti riik asja edasi arendab, on võimalik läbi rääkida ja kokku leppida, samuti ei trahvi Euroopa Liit kohe, vaid annab liikmesriigile võimaluse olukorda parandada," arvas ta, lisades, et korras veemajandus on eelkõige vajalik Eestile. "ELi surve töötab ainult meie heaks. Kui me ei suuda täpselt selleks kellaks asjaga hakkama saada, kannatame kahju eelkõige ise, mitte Euroopa Liit," märkis Pirso.