Reede 30. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kaotame jagajad ja raha jääb alles

ÄP 12. mai 2008, 00:00

Koalitsioonileping on taas valitsuse laual. Ülevaatuseks on juba moodustatud ka erakorraline tribunal hüüdnimega "kuuepealine krokodill". Omaaegses lasteloos neelas krokodill päikese alla, meie krokodill tooks selle aga jälle välja ning peletaks ministrite külma- ja hirmujudinad.

Äripäev otsustas valitsusele raskes säästutöös appi hakata. Selleks võtsime ette koalitsioonilepingu ja riigieelarve ning hakkasime neis näpuga järge ajama.

Töö oli pikk ja väsitav, ent tulu polnud just suur. Eelarve on küll pikk, kuid mitte väga üksikasjalik. Kohati laskub see huvitavatesse detailidesse (näiteks saavad 2 tervisekeskust 3 kohas kokku 14,2 miljonit krooni), samas jagab PRIA laiali 4,3 miljardit krooni nii suurte tükkidena, et nende otstarbekuse kohta on raske midagi ütelda. Suurem jagu läheb tõenäoliselt asja ette, aga kas ikka kõik? Et seda teada saada, tuleb kehastuda hiireks ning närida ennast läbi niisuguse virna dokumentide, millest võiks riigi viljasalvele uued vahelaed ehitada.

Sama kehtib tee-ehituse kohta. Ehkki koalitsioonilepingusse kirjutasid sulesepad kauneid ridu Tallinn-Tartu maanteest, tolmuvabadest riigimaanteedest ja millest kõigest veel, on kogu poeesia riigieelarvest halastamatult välja lennanud. Nii et kui maanteeamet saab riigiteede korrashoiuks 814 miljonit, ei saa sellest veel suurt midagi järeldada. Ilmselt saaks osa sellest kokku hoida või vähemasti edasi lükata. Aga kui palju?

Otsustasime alustada teisest otsast ja pakkuda välja tulusid. Alustuseks võiks Äripäeva arvates mõnegi riigiettevõtte siiski börsile viia. Esimene kandidaat on loomulikult Eesti Energia. Gild Bankersi mulluse edetabeli järgi võiks 25% EEst maksta üle 6 miljardi krooni. Loobuda võiks osalusest Eesti Telekomis, mis tooks sisse ligi 5 miljardit. Tallinna sadamast veerandi eest saaks börsil enam kui 1,5 miljardit.

Tõsi, börs võtab aega ning tulud on ühekordsed. Kiirem on üle vaadata investeeringuprogramm. Arvestades ehitushindade langusega, saaks sealt kindlasti miljardikese näpistada. Parim rahaallikas on aga püsikulud.

Tänavusse eelarvesse kirjutati 2500 uut riigiametnikku. Kui nende arvu aga hoopis samavõrd kahandada ning kaotada ka 2000 tühja kohta, on kokkuhoid ametnike keskmise 13 000kroonise palga juures juba ligi 1,3 miljardit. Ah et alamametnikud ei teeni kaugeltki nii palju? Aga kes ütles, et just neist alustama peaks? Tore, hakatuseks vabaneme abikantsleritest ja -ministritest.

Eestis on kena komme kirjutada valitsemiskulutused eelarvesse laiali, kuni kellelgi neist enam ülevaadet pole. Bürokraatia oskab enda laienemist teadupärast alati põhjendada. Selle vastu aitab lihtne nipp: puudujääk tuleb iga kord katta valitsemiskuludest. Kust täpselt, teab valitsus ise kõige paremini. Kes need sisse pani, võtku ka välja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing