Venemaa kütusekontsernid soosingus

Viimased börsipäevad on olnud vesi Venemaa kütusegigantide Gazpromi ja Lukoili veskile. Venemaa naftatootjad on olnud suhteliselt õnnetus olukorras. Kuigi nafta hind on juba 125 dollari kandis, saavad nemad nafta hinnast endale vaid 27 dollarit pluss 10 protsenti seda hinda ületavast osast.

Tõusku nafta hind palju tahes, tootjad sellelt oluliselt rohkem ei teeni, kui just kulusid kärpida ei suudeta. Kuna aga naftatoodang on Venemaal kahanema hakanud, oleks vaja investeerida uutesse puurtornidesse, mis kulusid hoopis tõstaks.

Ehkki rahulolematust on Vene riigi sellise naftamaksu mõju kohta varemgi väljendatud ja arvatud, et see muutub naftakompaniidele soodsamaks, siis neljapäeval pandi asi suure kella külge. Riigiduumas esines peaministrikandidaat (samal päeval sai ka peaministriks) Vladimir Putin, kes rääkis, mis oleksid tema valitsuse prioriteedid. Ja oh üllatust, jutuks tuli vajadus kütusetööstust elavdada, kärpides selleks naftamaksu. See aga tähendaks, et isegi kui nafta hind stabiliseeruks, teeniksid Vene naftakompaniid maksu muudatusel hüppeliselt rohkem.

Putini programm oli üldse silmapaistvalt majandusteemade keskne - kütusetööstuse arendamine, Venemaa muutumine regionaalseks finantskeskuseks (väärtpaberitehingute maksustamise vähendamise ja tulevikutehingute turu arendamise teel), aga ka inflatsiooniga võitlemine.

Lisaks on viimasel ajal olnud kuulda, et Venemaa rubla peaks olema rohkem soliidse raha moodi, mitte sõltuma niivõrd teiste riikide valuutadest (muutudes reservvaluutaks?). Venemaa börsil võttis maad selline vaimustus, mida juba mõnda aega ei mäleta. Et Putinist saab peaminister Medvedevi presidendiks saamise järel, ei oleks tohtinud kedagi üllatada. Mis üllatas, oligi see programm.

Venemaa analüütikud on oma aktsiaturu suhtes väga optimistlikud. Kui neljapäeval lõpetas RTS-indeks 3,75protsendise tõusuga 2283,99 punktile, siis aasta lõpu indeksi prognoosid on 3000 punkti juures. Kui Venemaa aktsiaturg tõesti sinna jõuaks, tähendaks see umbes 30protsendist tõusu. Iseenesest ei oleks suur üllatus, kui see tänu kütusekompaniidele soodsama keskkonna realiseeruks. Venemaa kütusekompaniid moodustavad suure osa aktsiaindeksi kooseisust. Kuna nende võime teenida kütusehinna tõusu pealt oli tõsiselt ahistatud, olid nad suuresti investeerimisobjektiks seetõttu, et kompaniidel olid maa ja vee all suured nafta- ja maagaasireservid.

Need on aga üleilmselt kuldaväärt sellistes oludes, kus tarbimine kasvab ja tootmisel on raske käia kaasas nõudluse kasvuga.

Kuidas saada osa Venemaa aktsiate hinnatõusust? Vähem riskantne tee on osta mõne Venemaa-suunalise fondi osakuid (pea igal varahaldusfirmal Eestis on selline fond olemas).

USA aktsiaturult saab kätte ka börsil kaubeldava fondi (ETFi), mille sümboliks on RSX. Kes soovib on oma investeeringu käekäiku siduda konkreetselt Gazpromi või Lukoili ettevõtte ja aktsiaga, siis selleks on mitmeid võimalusi. Küsige oma maakleri käest täpsemalt - neid aktsiad saab nii Venemaa börsidelt, Londonist ja arvatavasti ka Saksamaalt - teenustasu vastavalt ostumaa hinnakirjale.

Gazprom muutus neljapäeval maailmas väärtuselt kolmandaks kompaniiks. Maailma suurim maagaasi tootja, kelle käes on veerand Euroopa gaasiturust, tõusis oma turuväärtuselt maailmas kolmandale kohale.

Ettevõtte turuväärtuseks oli 348 miljardit dollarit. Selja taha jäeti Hiina mobiilsideoperaator China Mobile, kellel on rohkem kliente kui USAs elanikke. China Mobile turuväärtuseks oli 334 miljardit dollarit.

Ka laia tegevusvaldkonnaga USA gigant General Electric, kes raporteeris kehvadest kvartalitulemustest, jäi Gazpromi seljataha. General Electricu turuväärtus oli 325 miljardit dollarit.

Venemaa gaasigigandi juhatuse aseesimees Aleksander Medvedev (pole suguluses Venemaa presidendiga) ütles läinud aastal, et Gazpromi eesmärk on 2014. aastaks turuväärtuselt triljonile dollarile tõusta.

Venemaa president, kes on veel kuu aega Gazpromi nõukogu esimees, on kuue aastaga näinud ettevõtte turuväärtuse 32kordistumist.