Teine pensionisammas ?avaneb tuleval aastal

Järgmisel aastal hakkavad esimesed pensionärid teisest pensionisambast pensioni saama. Kogunenud raha on võimalik kätte saada kolmel moel, ent kogunenud rahanatuke just palju ei võimalda.

Kuus aastat tagasi loodi kohustuslik pensionisüsteem toeks riiklikule pensionisüsteemile, millest liitunu enam loobuda ei saanud. Tuleval aastal tekib rahandusministeeriumi andmeil 9136 kogumispensioniga liitunul õigus hakata saama teisest sambast esimesi väljamakseid. Aasta hiljem tekib õigus arvestuslikult 3500 osakuomanikul ja 2011. aastal 3700 osakuomanikul. Praegu on vastav seaduseelnõu justiitsministeeriumis teisel kooskõlastusringil.

Ent pensionärid tahaksid juba teada, mille alusel neile järgmisel aastal kogutud pensioni maksma hakatakse.

1963. aastal lõpetas klassitäis noori Mustla keskkooli. Tänavu täitub enamikul endistel koolinoorel 63 eluaastat, mis annab neile õiguse pensionile minna.

Äripäev suhtles nelja toonase koolinoorega. Nendest kaks teise pensionisambaga ei liitunudki. Veterinaararst Paul pidas liitumist mõttetuks, sest pensionini oli niivõrd vähe aega. Viimased paarkümmend aastat ettevõtlusega tegelenud Rein tunnistas, et ei looda nii palju riigi peale. "Mina olen oma finantsasjad lahendanud teistmoodi," selgitas Rein. "Ma oskan oma raha ise paremini kasutada kui teiste kätte andes," toonitas ta ja lisas, et on investeerinud oma ettevõttesse.

Vello ja Aime on aga pensionifondiga liitunud. Samas tõdesid mõlemad, et ei ole veel pensioni saamise peale mõelnud ega ka midagi lähemalt selle saamise kohta kuulnud. "Kogunenud summa ei ole ka nimetamisväärne," kommenteeris Aime oma investeeringut, avalikustades, et umbes 30 000 krooni on vist arvel. "Ma panen siis juba kõrvad pea alla," ütles Aime naljatledes selle peale, kui seaduseelnõu järgi tema pensioniplaan 10 aastaks tehakse. Aime võtaks hea meelega kogu raha kohe välja ja lööks sirgeks. Ta arutles, et võib-olla on mõttekas raha mitte välja võtta ja see lastele pärandada.

Kohustusliku pensionisamba väljamaksetes on kehtivast seadusest erinev see, et inimesele antakse õigus kindlustusseltsiga leping sõlmida, kui nad omavahel kokkuleppele saavad.

"Inimese vanus hakkab rolli mängima," ütles rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialist Kertu Fedotov.

Vanus mõjutab seda osa, kui pika perioodi peale väljamaksed jaotatakse. Rahandusministri määrusega nähakse iga vanuse kohta ette miinimumperiood. Kui inimesel on huvi makseid kauem saada, siis on tal Fedotovi sõnul õigus määrata pikem aeg, aga lühemat ei saa.

Ministeeriumi peaspetsialisti Tõnu Lillelaiu sõnul jääb edaspidi sisuliselt alles vaid pensionifondi valitsemistasu. "Osakute tagasivõtmistasu saab praegu võtta siis, kui isik läheb pensionile või soovib pensionifondi osakuid vahetada. Eelnõu järgi ei tohi esimesel juhul tagasivõtmistasu enam võtta," rääkis Lillelaid.

Eelnõu kohaselt on õigus teha teise samba väljamakseid ainult Eestis asutatud kindlustusseltsil, need on Hansa, SEB, Sampo, ERGO ja Seesami elukindlustusselts. Fedotov usub, et seal võib tulla tulevikus mingi muutus.

Kuna väljamaksete osa pole veel täpselt reguleeritud, siis ei saa veel kommenteerida, mille järgi ja kuidas me hakkame väljamakseid arvutama ja maksma. Niipea, kui seadus ja sellega kaasnevad määrused on vastu võetud, hakkab tegeliku toote väljatöötamine ning seejärel on võimalik vastata küsimustele.

Selleks, et saada väljamakseid, on kliendil vaja teha avaldus. Seda ei pea ta kohe pensionile jäädes esitama. Seega on raske vastata nendele küsimustele enne seaduse vastuvõtmist, sest selle alusel saaks klient esitada vastava avalduse.

Autor: Virge Lahe