Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Värisege, rekkajuhid konstaabel Koppel on kohal!

Kadri Jakobson 23. mai 2008, 00:00

Lääne Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Mati Koppel koos paarimees Taavo Tikkiga on Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 64. kilomeetril tööl olnud juba hommikul kella 8st saadik. Möödasõitvad rekkamehed haaravad mobiilid või raadiosaatjad ehk lällarid, et kolleege hoiatada: Koppel on kohal!

"Meil on ka lällar autos ja teame täpselt, mida räägitakse," ütleb Mati. "Koppel koos Tikkiga on Seljal söömas! Ega ei tea, kus Koppel täna tööl on, nägin teda eile Türil?" vahendab tagaräägitu ise lällarist kuuldut. "Legend on legend. Meelega ma vigu ei otsi," lausub ta.

Järjest peatavad nad veoautosid ja reisijaid täis ekskursioonibusse. Pärast lühikest kontrolli läbi akna tuleb juht taas töntsa-töntsa politseiautosse ning peab leppima protokolli ja trahviga.

"Selvittää minulle, mitä se tarkoitta?" vehib üks Soome pensionäre vedav bussijuht ärritunult kätega. Temalgi tuleb maksta 3000 krooni trahvi puudulike paberite pärast.

Koppel räägib, et Soomes ja Rootsis on bussijuhid sõitnud elupäevad, ilma et politsei neid kordagi peatanud oleks. Eestisse sattudes on nad raevus ja vihased, sest selgub, et dokumendid on korrast ära. "Nad kurjustavad, et nüüd saite Euroopa Liitu ja hakkate targutama," ütleb Koppel. Ta näitab politsei videokaamerast ülesvõtet, kus bussijuhi reisijateveo dokumendil on märgitud vaid "Tukholm-Parnu". Sellest piisab tõesti vaid trahvi jaoks.

Vihjeid ületöötanud bussijuhtide kohta on tulnud politseisse inimestelt endilt. Veoautojuhtide kohta annavad infot ka konkurendid või endised töötajad. "Reisifirmad hoiavad raha kokku, sageli jäetakse ära esimene ööbimine ja bussijuhid sõidavad ühe jutiga nt Prahasse või suusabaasi. Juhid on roolis isegi 30 tundi järjest," kurjustab Koppel.

"Kui näiteks mees on tulnud firmast töölt ära, on ta mulle rääkinud, mis seal täpselt toimub ja kuidas töö käib. Nii on meil lihtsam rikkujaid avastada ega pea korralikke juhte tülitama," räägib Koppel.

Mis puudutab digitaalseid sõidumeerikuid, siis nende lugemisel Koppelile vaevalt vastast on.

Prillid ninal, keerutab ta paberist rattaid, kus kuupäeva- ja kellaajaliselt on näha auto kiirus, tehtud töötunnid ja puhkepausid. Kui veel sellele lisada digitaalse sõidukijuhi kaardiga salvestatud info, mille järgi saab samuti kellaajaliselt näha autojuhi tööaega ja tehtud toidu-pissipause, on iga sekund autojuhi olme-ja hingeelust Koppelil peopeal. Kui vanasti nõuti sellist ülevaadet 15 päeva, siis nüüd 28 päeva kohta.

Patuse südametunnistusega autojuhid on püüdnud sõita mitme meerikuga, teise mehe (ka ülemuse) juhikaardiga ja viimases hädas isegi sirkliga ringikujulisi jutte vedada, et puhkepausi näidata, ent politseid sellega ei peta. "Näete, siin on juht hakanud sõitma hommikul kell 4.19 ja lõpetanud õhtul 20.15. Aga puhanud on vähem," selgitab ta.

Koppel ütleb, et nad ei võitle pelgalt selle eest, et auto- ja bussijuhtidel oleks ette näidata dokumentatsioon, nad peaksid kinni töö- ja puhkeaja seadusest ega teeks ületunde, toimetaks õigesti sõidumeerikutega ja täidaks korralikult dokumente.

"Me võitleme ka kõikide juhtide võrdsete tingimuste ja ka õiglase konkurentsi eest. Kui me ei kontrolliks, oleksid teedel odavat teenust pakkuvad, kuid dokumentatsioonita ja teisisõnu illegaalset vedu teostavate firmade autod," lausub Koppel.

Juba peatabki Koppel Pärnu poolt tuleva veoki, mille kastis on suur rauast metsatöömasin. Peagi selgub, et dokumendid on korrast ära - pole ei Eesti-sisest ega rahvusvahelist veose luba.

Autojuht helistab kohale ka firma juhi. Auto seisab teeservas paar tundi ja saab karistuseks 3000kroonisele rahatrahvile lisaks ka sõidukeelu. Autojuht on nördinud.

"Mul pole lällarit, aga vahet pole. Kõik peavad oma tööd tegema. Olen elupäevad veoautojuht olnud ja tean Koppelit küll, on ennegi peatanud. Ma ütlen, et mõnikord aetakse ikka utoopilisi asju taga. Näiteks ei meeldi talle autokabiini ülal olevad proþektorid. Mujal Euroopas on need lubatud, tulen siia - ei tohi," ütleb ta.

Eestlane Sass on lõbus rekkamees, kes kalpsab, nimeline numbrimärk käes, naerdes politseinikubussi ja hetke pärast tagasi autosse.

"Tema eksis selle vastu, et alates mullu detsembrist ei tohi enam nimega numbrimärgitaoline silt, mis rekkameestel esiklaasi nurgas on, olla sama suur kui auto numbrimärk," selgitab Koppel. "Selgitasin talle - trahvi selle eest ei tehta, kuid ehk see info jõuab ka teiste juhtideni," lisab ta.

Isegi kui Koppel jutustab, jälgib ta möödasõitvaid veokeid terava ja läbipuuriva pilguga.

Järgmine ohver, kes teeservale suunatakse, on poolakas Janek. Ligi tund aega istub ta Koppeli kõrval politseibussis ja kuulab selgitusi, kus ta sõidumeerikute märkimisel vea on teinud.

"Tema oli lihtsalt oma teadmatusest valesti märkinud. Trahvi ma ei teinud, kuid loodetavasti sai nüüd aru, kuidas peab," ütleb Koppel.

Lääne Politseiprefektuuri avalike suhete juht Kaja Kukk ütleb, et kui mingit seadust hakata otsima, on lihtsam seda kolleeg Koppelilt küsida.

Kas altkäemaksu on ka pakutud, küsin lõpetuseks. "Eks ikka teinekord pakuvad, kuid minuga see läbi ei lähe ja mu eesmärk on jõuda ükskord õnnelikult pensionipõlveni," naerab Koppel vastu.

Vaid 2 sõidukil 13st meie juuresolekul peatatust on kõik korras ning saavad sõitu jätkata. Ülejäänud saavad trahvi või hoiatuse.

Koppel võtab paksu mapi, kuhu on köidetud väljaprindid erinevatest seadustest.

Neid on nii eesti, läti, leedu, soome kui ka inglise keeles, sest trassil tuleb olla paras polüglott.

Ta veab näpuga mööda neoonvärvitud lauseid ja selgitab, mida üks või teine pügal tähendab, kuniks jõuab Euroopa Liidu Nõukogu välja antud seaduseni, milles Koppel on avastanud olulise vasturääkivuse ning mille tõttu koguni majandus-ja kommunikatsiooniministeerium on selguse saamiseni kontrolli selles osas peatanud.

Nimelt pole üks-üheselt arusaadav, kas sõidukijuhil peaks olema politseile esitada üks sõidudokument või 25st eraldi sõidulehest kokkuköidetud vihik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ning raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütleb, et Koppel on väga tubli ja julge töötaja, kui ta ainult sellest ühest määrusest üle saaks.

"Me oleme tõesti väga pahased ja kurjad! Mees ajab jonni. Kogu Euroopa saab seadusest ühtemoodi aru, kuid Koppel

Mati omamoodi. Raamatunõuet pole seaduses kirjas, mees on vindi üle keeranud," ütleb Tatter.

"See on rahvusvaheline skandaal ja Koppel on kahjustanud Eesti mainet. On ainult vedajate laiskus, et nad meid kohtusse pole kaevanud," räägib Tatter. Ta lisab, et ministeerium on teinud kaks pöördumist politsei peadirektorile Raivo Aegile palvega Koppeli tegevus lõpetada, viimane kiri saadeti aprilli lõpus. Koppel ise ütles, et praegu on sõiduraamatu kontroll peatatud.

"Tal on terve buss paragrahve täis!" lausub seni puhtalt pääsenud rekkajuht Jüri.

"Jumala õnn, et pole seni talle silma jäänud," hingab ta kergendatult. Jüri on rekkaratastel elanud aastast 1971, veetnud mitu aastat piiril oodates. "Eks Kopli-Mati on kõige ägedam, aga mis sa tast ikka kirud, igaüks teeb oma tööd," naerab Jüri. "Mina ei karda, kõik on ju korras, dokumendid olemas. Aga parem on, kui teda üldse näha poleks. Ta on nagu politseinik filmist Konvoi, kes oli rekkajuhtide peale eriti verine."

Jüri ütleb, et kauba tellijat ei huvita juhi puhkus ega uni. "Kui Hollandist kauba peale võtan, tahab tellija, et see esmaspäevaks Eestis on," ütleb ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:33
Otsi:

Ava täpsem otsing