Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Päästev välisturg õigustab investeeringuid

Katrin Romanenkov 27. mai 2008, 00:00

Võimsamalt laienenud tootjatena nimetab Rebane Kunda Nordic Tsementi, kelle eelmise aasta investeeringute kogumaht oli ligi 170 miljonit krooni, ja Muuga Betoonelementi, kelle uue tehase investeeringud ulatuvad 250 miljoni kroonini.

Aknatootjatest on Rebase sõnul üks tormilisemalt arenenud ja innovaatilisemaid ettevõtteid Viking Window, kes aastatel 2005 ja 2006 investeeris ca 60 miljonit ning eelmisel aastal ca 14 miljonit krooni.

Vaid Eesti turul tegutsedes on raske püsima jääda. Nõudlus on eelmiste aastatega võrreldes oluliselt vähenenud, samas on elektri- ja kütuseaktsiisi kallinemise tõttu tooraine hind jätkuvas tõusus.

ASi E-betoonelement kommunikatsioonijuhi Margit Kimmeli sõnul on armatuurterase hind viimase poole aasta jooksul tõusnud umbes 70%. "Terase hinna kasvu jätkumist prognoositakse veel lähikuudelgi. Kütuse hinnatõus avaldab survet transpordikuludele," räägib Kimmel ja lisab: "Samas on need asjaolud parandanud meie toodetava monteeritava raudbetooni suhtelist konkurentsivõimet näiteks terase ees."

Tootjad on Eesti turu langust ette näinud ja oma plaanid vastavalt sellele teinud. Betoonitooja ASi Rudus juhatuse esimees Toomas Vainola arvab, et väike langus on praegu normaalne. "Majandusel ei lähe enam nii hästi kui enne, kuna viimase paari aasta turg on olnud üle ootuste hea. Ei saa öelda, et nüüd on suur langus."

Kuigi ettevõtte toodang on suunatud ainult Eesti turule, ei näe Vainola ette suuri probleeme tulevikus. "Meie jääme kindlalt turule püsima, selles suhtes küll hirmu pole."

Et leevendada praegust olukorda Eesti ehitusmaterjalide turul, on paljud ettevõtted asunud otsima ekspordivõimalusi. "Monteeritav raudbetoon on raske ja transpordikulud suured. Seetõttu on E-betoonelemendi jaoks potentsiaalsed turud lähedal: Rootsi, Soome ja Venemaa, kus ehitusturu seis on veel hea," selgitab Margit Kimmel. Tema sõnul tasuks ekspordituruna kaaluda ka Ukrainat, Lätit ning Leedut.

Lähinaabritega teevad koostööd teisedki ehitusmaterjalide tootjad. ASi Kunda Nordic Tsement marketingidirektor Imre Leetma nimetab põhiliste ekspordipartneritena Venemaad, Lätit ja Soomet. "Kui turg jääb edaspidigi madalseisu, siis meile see erilisi probleeme ei tekita, kuna Venemaa suunal on praegu väga suur nõudlus ja ka partnerid Soomes on aktiivsed."

Ekspordiga tegelevad aktiivselt ka aknatootjad. Viking Window kogutoodangust oli ekspordi osakaal eelmisel aastal 47%. Sel aastal pannakse ekspordile veelgi suuremat rõhku. "Ehitusturu languse olukorras kasvas meie firma eelmisel aastal Eesti turul oluliselt," räägib firma juhatuse liige Toomas Agasild. "Järgmiste aastate kasvud kohalikul turul ei ole ilmselt nii suured, sest turg on tõesti madalseisus, aga tänu ekspordile püsime kindlalt turul. Oluline osa toodangust läheb Islandile, Norrasse, Rootsi ja Iirimaale."

Paljud tootjad on juba investeerides ekspordile mõelnud ja koduturu all ei peetagi enam silmas Eestit, vaid kõiki Balti riike. Ehituskive tootva Wienerberger Eesti müügijuht Peep Veske: "Ekspordist rääkides tuleb rõhutada, et Wienerberger peab oma koduturuks Eestit, Lätit ja Leedut. Eksport on kõik see, mis jääb neist edasi."

Ehituse kuivsegusid tootva ASi Sakret kommertsdirektor Ursula Paavel ütleb samuti, et oma koduturuna on nad määratlenud mitte ainult Eesti, vaid kõik kolm Balti riiki. Suur osa nende planeeritavast tootmismahust on kavandatud ka ekspordiks lähivälismaale, Skandinaaviasse ja Venemaale.

Eesti ehitusmaterjalide tootjad hindavad üldiselt oma tulevikuväljavaateid heaks. "Wienerbergeri edu seisneb selles, et oleme oma esindustega üle maailma laiali. Kui kuskil on madalseis, siis kuskil on kindlasti tõus ja me saame kohe teistesse riikidesse pakkuda," on Peep Veske optimistlik.

On ka ettevõtteid, kes mõõnast hoolimata plaanivad laieneda. Ursula Paavel sõnab: "OÜ Sakret on investeerinud uutesse tehastesse kõigis kolmes Balti riigis. Sel suvel avatakse Leedus tehas, mille investeeringud ulatuvad 125 miljoni kroonini, kavandame tootmise laiendamist ka Lätis."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing räägib, et kuigi töötleva tööstuse ekspordi maht on pidevalt kasvanud, siis viimaste aastate ehitusbuum on müüki siseturul veelgi kiiremini kasvatanud ning ekspordi osatähtsus müügis on hoopis vähenenud. "Ehitusmaterjalide osatähtsust Eesti ekspordist on tegelikult raske kokku arvestada, kuna tooted jagunevad paljude tootegruppide alla," ütleb ta. "Selgemalt eristub mittemetalsetest mineraalidest koosnev toodete grupp, kuhu kuuluvad tsement, betoontooted, klaas, katusekivid, tellised ja plokid. Selles tootmisharus toodeti mullu 6,8 miljardi krooni eest, millest eksport moodustas alla 30%. Kogu töötleva tööstuse ekspordist andsid selle valdkonna ettevõtted umbes 3%."

Samas ei saa neid numbreid võtta kui ehitusmaterjalide tootjate absoluutset toodangut ja eksporti, sest suur osa ehitusmaterjalidest kajastub riiklikus statistikas muude tegevusalade all. Näiteks puidutööstus saematerjali, vineeri ja puidust uste ning akendega, keemiatööstus lakkide ja värvidega ning metallitööstus metalluste ja konstruktsioonidega. Samuti võib ehitusmaterjale leida veel paljude tööstusharude alt ja mõned neist ongi suunatud pigem ekspordile.

Eksporditurunduse programmi raames jagatakse lähiaastail välja miljoneid kroone, et edendada kaubamärkide arengut ja eksporti välisturgudele.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on järgmiseks kuueks aastaks Eesti ettevõtete eksporditoetustele broneerinud üle 400 miljoni krooni. Euroopa Regionaalarengu Fondi abil kaasrahastatud toetuse käesoleva aasta eelarve on 56 miljonit krooni. See jaguneb mitmete erinevate toetusmeetmete vahel, kõige suurema eelarvemahuga neist on eksporditurunduse programm.

Eksporditurunduse programmi eesmärk on pöörata senisest enam tähelepanu ekspordi arendamisele, innustada ja ka toetada Eesti ettevõtteid konkreetse turundusplaani elluviimisel. Võrreldes varasemate aastate eksporditoetustega on seekord nõudeid leebemaks muudetud ja taotlemine lihtsam. Vähendatud on nõutavate dokumentide hulka ning raha võivad taotleda nii alustavad eksportöörid kui ka ekspordi vallas kogenud ettevõtted. Kui varasematel aastatel pidi toetust taotlev ettevõte olema toiminud vähemalt aasta ja omama eelnevat ekspordikogemust, siis nüüd on toetust võimalik taotleda nii äsja alustanud ettevõtetel kui ka alles ekspordiplaane pidavatel ettevõtetel.

Projekti rahastamise otsuse juures on määravaks turundusplaani kvaliteet ja selles olevad kõrged, kuid reaalsed ekspordikäibe kasvu eesmärgid. Projektiga tehtud investeering peab ära tasuma 2-3 aastaga. "Kõik taotlevad võrdsetel alustel, taotlusi hinnatakse prognoositava ekspordi kasvu suuruse ja jätkusuutlikkuse põhjal," ütleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegutsevate ettevõtete divisjoni direktor Allar Korjas. "Iga projekti ja selle võimalusi vaadeldakse eraldi, eriti ootame ettevõtteid, kellel on realistlik tegevusplaan väljavalitud turul oma toote või teenuse osas ekspordikäibe kasvatamiseks," lisab ta.

Toetuse suuruseks ühe projekti kohta on 150 tuhat kuni 1,5 miljonit krooni ja projekti pikkuseks 12-24 kuud. Toetust võib küsida erinevateks ekspordi arendustegevusteks. Abikõlblikeks kuludeks võivad olla nii erinevate messide külastus, messibokside sisustamine, püsiekspositsiooni ülespanek mõne edasimüüja juures, aga ka oma toodete sihtturule vastavaks kohendamine või reklaammaterjalide koostamine. Sellest aastast on uue asjana võimalik tegeleda ka brändi kujundamisega konkreetse sihtturu tarbeks. Finantseeritakse kuni 50% abikõlblikest kuludest, ülejäänu peab ettevõtja ise investeerima.

Eelistatud on teadmis- ja tehnoloogiamahukad tooted ning taotlejale kuuluvate kaubamärgiga toodete eksport. "Hindamiskriteeriumites toodud eelistused tähendavad põhiliselt seda, et taotleja võiks olla suurt lisandväärtust tootev ettevõte. Lisandväärtus on majanduslik termin, millega mõõdetakse tootlikkust," räägib Korjas. "Suurt lisandväärtust annavad innovaatilised ja teadusmahukad tooted ning teenused. Kui firma suudab teenida head kasumit, siis on ta ka jätkusuutlik. Toetada tahakski just neid firmasid."

EASi hinnangul genereerib eksporditurunduse programm 400 miljoni krooniga järgneva kuue aasta jooksul Eesti ekspordile käivet umbes 50 miljardit krooni. Viis nädalat pärast fondi avanemist 27. veebruaril oli laekunud kümmekond taotlust.

Aeroc AS alustas oma toodangu eksporti kohe pärast tehase käivitamist 2002. aastal.

Pärast seda, kui 2005. aastal omandasime lisaks Eesti poorbetoontoodete tehasele analoogilised tehased Lätis ja Peterburis, on eksport Läti suunal vähenenud, kuid suurenenud Skandinaaviasse. Eesti tehasest eksporditakse toodangut ka Venemaale ja Ukrainasse.

Kuna Aeroc turustab oma toodangut kokku 9 riigis, siis ei ole meil praegu plaanis otsida uusi turge, küll aga oleme seoses ehitusmahtude vähenemisega Eestis suurendanud väljaveetava toodangu osakaalu olemasolevatele eksporditurgudele. Praeguses turusituatsioonis on eelis nendel tootjatel, kes suudavad millegagi silma paista, et oma konkurentidest erineda.

Tootjad, kes Eesti turul juba pikka aega tegutsevad, on tõenäoliselt viimaste aastate ehitusbuumi ajal suutnud koguda piisavalt "polstrit", et raskemad ajad üle elada. Suur oht on sattuda raskustesse tootjatel, kes on teinud suuri investeeringuid ja tulevad nüüd turule uute tootmisvõimsustega. Eestis ehitusmaterjalide tootmisega tegeleva ettevõtte üks olulisemaid küsimusi on praegu selles, kas vähendada tootmismahtusid või suurendada eksporditava toodangu osakaalu.

Samas ei ole lihtne leida ekspordipartnereid lähiriikide turgudel, kus on samuti viimastel aastatel investeeritud suuri summasid ehitusmaterjalide tootmisesse. Paljud Eesti tootjad vaatavad tõenäoliselt ida suunas, Venemaa ja Ukraina poole, kuid logistiliselt on nendesse riikidesse kauba saatmine keeruline protsess ning vajab tugevat kohalikku partnerit, sellele lisaks tuleb arvestada impordi tollimaksuga. Praegu on Venemaal ja Ukrainas küll ehitusmaterjalide nõudlus suurem kui pakkumine, aga nagu ikka öeldakse - loodus tühja kohta ei salli. Vaadates tänaseid investeeringute mahtusid võib prognoosida, et lähiaastatel suudavad ka kohalikud tootjad nimetatud riikides nõudluse rahuldada.

Iga ettevõtte arenguplaane tehes on kindlasti mõistlik ära kasutada kõik võimalikud toetusmeetmed, mida riik on ette näinud.

Meie liberaalses keskkonnas on eksport jätkusuutlikkust silmas pidades väga suure tähtsusega. Seega on igasugused seda suunda toetavad abimehhanismid vägagi teretulnud. Ekspordiga seonduvaid toetusi on ka varasematel aegadel kogu aeg olnud ja ehitusmaterjalide tootjad on neid ka kasutanud.

Erinevaid toetusi on kasutatud näiteks tooteuuringute läbiviimiseks, samuti on käidud välismessidel. Soovitan ettevõtjatel kindlasti riigi pakutav abi maksimaalselt ära kasutada, sest see võib arengule ainult kasuks tulla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing