Maakondade edukaimad: BIG seljatas teised võitjad

Ettevõtte juhatuse esimees Targo Raus võtab võidu vastu nagu ühele eestlasele loomuomane, võimalikult väheste emotsioonidega.

"Möödunud aasta oli BIGile kindlasti edukas, aga konkreetse TOPi võidu kontekstis ei oska ma seda kommenteerida," vastab Raus. Tegelikult pole tal põhjust nii tagasihoidlik olla, sest aastaga on ettevõtte käive kasvanud üle kahe korra, liginedes nüüd 600 miljonile kroonile. Kasum on kasvanud 15 miljonit krooni.

See, et Eesti majandus praegu käpuli edasi liigub, Rausi eriti ei heiduta, sest tema silmis on pangad kogu majanduse süda. "Finantsvahenduse üks olulisemaid rolle on hoida majandus toimimas ning pumbata omamoodi südamena raha teistesse ettevõtetesse. Selle rolli kadumist ei saa küll prognoosida," sõnab Raus.

Tänavuse aasta plaanidest ja tulevikuprognoosidest rääkides jääb võidumees aga kidakeelseks ning kommenteerib irooniaga võimalikkust järgmisel aastal uuesti Äripäeva maakondade ettevõtete TOPis esimene olla. "Me ei ole oma tegevust selliste TOPide järgi seadnud," ütleb Raus. Ta lisab, et tema meelest on TOPis üldse meelevaldne seada pangad tööstus- ja teenindusettevõtetega ühele pulgale.

Teisele kohale tulnud Ida-Viru maakonnas akusid ümbertöötleva Ecometali juht Marja Kiristaja oli märksa rikkalikemate emotsioonidega. "Oioioi," hüüatab Kiristaja uudise peale. Ja seda põhjendatult. Nimelt ei pääsenud ettevõte möödunud aastal kõne all olevas edetabelis isegi esimese 15 hulka.

Kiristaja sõnul on Ecometali hea käekäik otseses seoses autodega. "Ma arvan, et hea aasta on see, kui majanduses on kõigil hästi läinud ja kõik inimesed on rikkaks saanud, sõidavad palju autodega ja kulutavad palju akusid," nendib Kiristaja.

Koos Kiristajaga on saavutatu üle rõõmus ka firma suuromanik Tõnis Kaasik. "Eelmine aasta oli vaieldamatult hea. Plii hind oli maailmaturul kõrge ja saime tooraine asjad sujuvalt liikuma," ütleb Kaasik.

"Aku on meie tooraine ja selle eluiga on pikk, umbes neli kuni viis aastat. See tähendab, et meile jõuavad praegu kuskil 2003. aastal ostetud akud," sõnab ta naerdes.

Kas ka see aasta medalikoha edetabelis tagab, on Kaasiku sõnul veel lahtine, sest kuigi plii hind on maailmaturul praeguseks langenud, võib suurte tootjate hävimine hiljutise Hiina maavärina tõttu aasta teises pooles olulist rolli mängida ja Eesti meeste äri kahandada.

Erinevalt enamikust Eesti ettevõtjatest, kes meie majanduse vähikõndi silmaotsaski ei salli, näeb kolmandal kohal maandunud Valgamaa vineeritootja UPM-Kymmene Otepää juht Ando Jukk selles hoopis head.

"Majanduslanguse ajal on metsatööstus atraktiivsemaks muutumas. Need, kel täna on rahapuudus, lähevad nüüd vast rohkem erametsaomanikena metsa raha järele," selgitab Jukk, kelle juhitav ettevõte suutis aastaga kasumi tervelt kahekordseks kasvatada.

Tänavu sügisel lõpetab firma oma 160 miljonit krooni maksma läinud tehaseuuenduse, millega loodetakse ka tootlikkus kahekordistada. "Sama töötajate arvuga toodame aastal 2010 kaks korda rohkem vineeri," sõnab Jukk, kes peab praegu ainsaks mureks riigi ükskõiksust eksportivate tööstuste vastu.

Kuigi maakondade edukaimate ettevõtete TOPis ühtegi ehitajat medalikohal pole, oli läinud aasta siiski selgelt nende päralt. Tervenisti kuus 15st on ehitusfirmad.

Me teame kõik, kust me tuleme - kinnisvarabuumist. Selles ehitusfirmade edu seisnebki. Kui möödunud kolmel aastal end ehituses edukalt majandada ei suutnud, siis pole millestki enam tulevikus rääkida. Võiks ütelda, et ellujäämiskursus. Midagi pole teha, majandus on muutunud ja ehituses lähiaastail kasumit ei teenita. Kui keegi mõtleb, et tahaks mingit raha investeerida, siis ei näe ma küll erilist mõtet ehitusturule siseneda.

Finantssektori edu pole üllatus, kuna nemad pakuvad kõrgeimat lisandväärtust Eestis. Loodan, et järgmisel aastal jõuavad TOPis tippu ettevõtjad, kes on suutnud edukalt välisturule minna. Oluline, et nad ainult odavale allhankele ei keskenduks. Küll aga usun, et targalt juhitud ehitusfirmasid kohtame ka edaspidi TOPi tipus.