Riigikontroll: keskkonnaministril metsadest ükskõik

Riigikontrolli hinnangul on probleemide peamine põhjus keskkonnaministeeriumi puudulik tegevus Natura protsessi koordineerimisel ja järelevalve korraldamisel juba alates Natura protsessi algusest 2000. aastal.

Natura 2000 võrgustiku moodustamisel ei peetud silmas võrgustiku moodustamise eesmärki säilitada elupaikade soodne seisund kogu riigis, leiab riigikontroll värskes auditis. Kuna keskkonnaministeerium ei kasutanud elupaikade hulga ja paiknemise kohta info kogumiseks kõiki võimalusi, on osa väärtuslikke alasid jäänud põhjendamatult võrgustikust välja.

Riigikontrolli tellitud analüüs näitas, et näiteks vanade loodusmetsade puhul on keskkonnaministeeriumi andmed elupaikade piiride ja pindala kohta õiged ainult pooltel juhtudel.

Mõnede väärtuslike elupaikade kaitse alla võtmise probleemid on avalikkuseski palju tähelepanu pälvinud. Neist on enim käsitlemist leidnud Suurupi metsade juhtum. Elupaikade inventeerimine tehti Suurupis 2003. aastal.

Keskkonnaministeerium ei osanud selgitada, mis põhjustel jäid esialgu inventeerimata mererannal paiknevad alad, mille looduskaitseline väärtus osutus 2005. ja 2006. aastal tehtud inventuuride tulemusel suuremaks kui 2003. aastal inventeeritud alal. Loodava kaitseala territooriumi hulka arvati need mereäärsed alad alles 2006. aasta suvel.

Ka rahaasjad on riigikontrolli hinnangul liga-loga. Keskkonnaministeerium ei ole pidanud arvestust kaitsealade moodustamisega kaasnevate rahaliste kohustuste üle. Kuna kaitsealuste maade rahalise väärtuse leidmine ei ole läbipaistev, siis avalikkuse pahameelt põhjustanud maadevahetuse probleemid jätkuvad tõenäoliselt ka maade ostmise puhul, ennustab riigikontroll.

Näiteks Jõgevamaal asuva kaitsealuse Tabivere pargi riigile ostmise asjaolud näitavad, et kinnisasja väärtuse leidmisel on võrreldud tehinguid kinnisasjadega, mis nii objektide suuruse, kasutusotstarbe kui ka turutingimuste poolest on oluliselt erinevad.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas riigikontrolli etteheidetele 42-leheküljelise kirjaga. "Kokkuvõtteks nendime, et kahjuks sisaldab kontrolliaruande eelnõu faktivigu ja ebatäpsusi, hoolimata sellest, et auditi koostamise perioodil juhtis keskkonnaministeerium sellele mitmel korral riigikontrolli tähelepanu. Seetõttu ei saa valdavas osas kontrolliaruande eelnõus toodud järeldustega nõustuda," kirjutas Tamkivi vastuseks auditile.