Eesti majanduskasv jäi Euroopa Liidus viimaseks

Võrreldes mullu viimase kvartaliga vähenes püsivhindades arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%. Eurostati esialgsetele andmetele tuginedes oli Eesti majanduskasv esimeses kvartalis ELi madalaim.

"Kindlasti oli üllatav majanduse kasv 0,1% võrra esimeses kvartalis. Kuid peaaegu peatunud majanduskasv ja dekaadi kiireim inflatsioon on põhjustatud erinevatest protsessidest. Majanduskasvu peatumine on reaktsioon paari viimase aasta ülikiirele ja ülejõu käivale majanduskasvule, mis tugines laenuraha sissevoolul. Samas inflatsiooni kiirenemine on hetkel põhjustatud peamiselt välismaistest teguritest," selgitas rahandusminister Ivari Padar.

SKP aeglustumist mõjutasid sisemajanduse nõudluse ning ekspordi vähenemine. Sisenõudlus vähenes püsivhindades võrreldes mullu sama ajaga 0,7% eelkõige eratarbimise vähenemise tõttu (-0,4%), mida vedas alla kulu vähenemine rõivastele, jalatsitele, alkoholile, tubakale ja transpordile.

Padari sõnul ei ole tarbijate ja ettevõtete kindlustunde alanemise taustal majandusliku olukorra paranemist lähikuudel oodata. Rahandusministeerium peab võimalikuks, et majanduskasvu põhi seisab ees. Samas hakkavad eeldatavasti kasvu pärssinud tegurid - nt kinnisvaraturu jahtumine - aasta teisel poolel taanduma, lubades kasvu kiirenemist.

Eelmise aasta teisel poolel alanud ekspordi ja impordi vähenemine süvenes esimeses kvartalis. Võrreldes mullu esimese kvartaliga vähenes eksport 5,4% ja import 3,8%.

Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul saab majandus tuule tiibadesse aasta lõpuks. Kasvu veavad tema hinnangul investeeringud ja eksport. "Ekspordinäitajad on tagasihoidlikud. Kui neid võrrelda maksebilansiga, on erinevus märkimisväärne ja maksebilansi kasuks. Usun, et kui andmeid koguneb maksebilanssi juurde, läheb ekspordinumber suuremaks," ütles Lauri.

SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul on majanduskasvu taastumiseks vaja inflatsiooni märgatavat alanemist, kuid naftahindade kasvades on väljavaated pilvised. "Ülikiire tasakaalustamatu kasv viis üha kiireneva palga ja inflatsiooni spiraalini, mis jõudis väljakannatamatute tasemeteni ja pidigi lõhkema."

Eierit üllatas eksport. "Ekspordi paremad kasvunumbrid andsid lootust, et see hoiab kasvu vee peal. Aga esimese kvartali numbrid näitavad vastupidist." Ent Eieri sõnul pole pidurdumine haaranud kõiki valdkondi. Ettevõtjatel tuleb leida ekspordivõimalusi, olla paindlikum ja tõhusam kui teised ja võita positsioone eksporditurgudel.

Ei tule rääkida tänavusest aastast, vaid sellest, mis tuleb tulevikus. Ma pole kuulnud valitsuse majanduspoliitika tõsistest muudatusettepanekutest.

Me peame tulema tagasi oma majanduspoliitika nurgakivide juurde. Avatus, liberaalne ja avatud majandus, kaasa arvatud avatus ida suunas, ka Venemaa suunas, tasakaalustatud riigieelarve.

Ma olen kuulnud, et Ansip on sellel teemal ka sarnaseid põhimõtteid välja öelnud. Selle üle on mul hea meel.

See kasv on võrdlus eelmiste perioodidega. Aasta tagasi oli kasvukiirus ebanormaalne. Kahjuks valitsus lisas hagu, näidates eeskuju kulude suurendamisel ja tõstes makse. Ehk oleks õnnestunud kübaratrikk, kui kuri maailmamajandus poleks alt vedanud.

Ja siis veel operatsioon, et sulgeda maailma üks atraktiivsemaid eksporditurge, mis juhuslikult on meie naabermaa. Arukamad otsused mullu oleksid võinud oluliselt pehmendada niigi keerukat majandusseisu tänavu. Seis on keeruline, kuna enamik reguleerimisvahendeid ei ole meie kontrollida: nafta hind, laenuintressimäär, Rootsi pankade laenupoliitika.

Kui ettevõtjad võtavad 1998.-1999. aasta märkmikud ja tuletavad meelde, mida nad eelmises languses tegid (praegu on Eesti ettevõtted tugevamad ja neid juhitakse paremini kui siis), võib loota, et kasv taastub aasta lõpus või tuleva aasta alguses.

Eelmisest langusest aitas välja ka ettevõtte tulumaksureform. Kas valitsusel on midagi taolist välja pakkuda?

Autor: Kaisa Tahlfeld