Pangad jätavad ärilaene pikendamata

Vahter ütles, et kinnisvaraarendajad kasutasid palju aastaseid ärilaene, kus kogu laenu põhiosa tulnuks pangale tagasi maksta laenuperioodi lõpuks. Kui aga laenuraha tagasi maksta ei tahtnud või seda polnud, pikendati lepingut aasta võrra.

Ärilaenu oli lihtne pikendada ja seda tehti algse lepinguga samadel tingimustel. Piisas vaid panka saadetud e-kirjast, rääkis Vahter ja lisas, et enam laenulepinguid samadel tingimustel ei pikendata. Pank nõuab kõrgemat intressi, lisatagatisi, projekti omafinantseeringu suurendamist või arvutab maksed annuiteetgraafiku järgi. See tähendab, et iga kuu tuleb kustutada osa laenu põhiosast.

"Arusaadav, et pankadel on tekkinud ärilaenude suhtes hirm," kommenteeris Vahter. Tema sõnul on tõsine risk, et laenude tagasimaksmise asemel läheb osa ärimehi kergema vastupanu teed ning laseb firma pankrotti.

"Enne antakse auto ära ja lastakse ettevõte pankrotti, kui inimene loobub kodust. Mida pank sellest võidab, kui ta küsib eluasemelaenu võtjalt lisatagatist? Nii kaua kui inimene suudab laenu teenindada, pank teda ei puutu. Pigem kaasneb lisatagatise nõue ärilaenudega," võrdles Vahter kodu- ja ärilaene.

Vahter lisas, et praegu on pangad juba nii hellad, et isegi paaripäevasele tagasimakse hilinemisele järgneb panga märgukiri, ja kui raha ruttu ei tule, annab pank tagatisvara realiseerimiseks kolmekuulise tähtaja.

Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe sõnas, et kindlasti ei saa rääkida ärilaenude massilisest pikendamata jätmisest. "Sõna "massiliselt" kasutamine on ilmselge ülereageerimine," sõnas Rehe kindalt.

Pangad on Rehe sõnul pühendunud väärtust suurendavale tegevusele ega tegele seetõttu teise käega selle lõhkumisega.

Siiski möönis ta, et riske on asutud ümber hindama ja nende juhtimisega tegelema. "Ettevõtjatega on olnud mõningaid eriarvamusi riskide hindamisel ja analüüsis. On teatud likviidsusrisk, alati ei pruugi enam laenu pikendamisel kiiresti kokkuleppele jõuda ja nüüd tuleb pangaga läbi rääkida," selgitas ta.

Ka Hansapanga ettevõtete panganduse juhi Artjom Sokolovi sõnul ei jäta pank ärilaene pikendamata. "Vastutasuks kõrgenenud riski eest on mõnel juhul küsitud lisatagatist, juhul kui turuväärtus on vahepeal oluliselt langenud," sõnas Sokolov.

"Muutuvate majanduskeskkonna või ettevõtte finantsvõimekuse puhul on panga kohustus lepingute pikendamisel finantsstruktuur üle vaadata ja see muutunud olukorraga ajakohastada," kommenteeris olukorda ärilaenudega SEB jaepanganduse juht ja juhatuse liige Riho Unt. "Kindlasti ei ole täiendavate garantiide küsimine massiline, iga projekti riske hinnatakse ikka individuaalselt."

Pank peab laenuprojekti elujõulisust silmas pidama juba laenu väljaandmise hetkel ning nõudma võimalike riskide katteks piisavaid tagatisi. Selline käitumine laenude väljastamisel peab olema normiks nii headel kui ka halvematel aegadel. Eesti Pank koos finantsinspektsiooniga on kiire laenukasvu perioodil sellele ka pankade tähelepanu juhtinud.

Juba võetud laenuprojektide ümberhindamine ja sellega seotud võimalik suurem konservatiivsus on pankade strateegiline otsus. Eesti Pank keskpangana ei ole täiendavaid soovitusi jaganud. Samas peab Eesti Pank oluliseks, et proviseerimine oleks adekvaatne ja vastama võimalikele riskidele laenuprojekti kestuse jooksul. Eesti Pank ei ole viimase aasta jooksul pankadele kehtestatud regulatsioone oluliselt muutnud - pankade kapitali adekvaatsuse nõue on endiselt 10 protsenti ja kohustusliku reservi nõue 15 protsenti.