Kvaliteetse tööjõu põuaperiood jätkub

Peamiselt rahvusvahelisele turule tootvates Eesti töötleva tööstuse ettevõtetes on praegu ametis ca 130 000 inimest.

Masinaehitus, metallkonstruktsioonide tootmine, elektri- ja elektroonikatööstus, laevaremont, kummi- ja plastitööstus on tööstusharud, mille najal püsib Eesti majandus suuresti ka languse ajal.

Ilmselt peaks selle tootmissuuna probleemidesse suhtuma tõsisemalt ja hoidma sajanditega talletatud oskusteavet, sest tühjalt kohalt teadmistepõhist, teadusmahukat ja innovaatilist tootmist ei alustata.

Praegu on BLRT Grupi Tallinnas asuvates ettevõtetes kõige suurem probleem tootmisjuhtide vähesus.

Mujal Euroopas põhineb tootmisjuhtide koolitus rakendusliku suunaga insenerikoolitusel. Lõpetanutest 20-30% jätkavad ülikoolitasemel magistriõpet ja neist saavad ettevõtetes tootearendajad, tehnoloogid või konstruktorid. Kahjuks on Eestis proportsioon vastupidine.

Oluliselt on muutunud olukord tootmistööliste saadavuses. Kui pool aastat tagasi otsisime pidevalt näiteks 5-6 keevitajat ja lukkseppa, siis nüüd saame end tööle pakkujatelt paar kõnet päevas.

Lisaks soovivad paljud varem meie juurest teistesse ettevõtetesse paremat palka jahtima lahkunud töötajad tagasi tulla.

Praegu on töökohad tootmises täidetud ja juhtkond otsustas olemasoleva töötajaskonna distsiplineerimiseks jooksikuid mitte tagasi tööle võtta.

Jahenev majandus muudab eeldatavasti tootmisettevõtete olukorra kergemaks - tööotsijaid on üha rohkem ning pole enam vaja tegeleda kaadrivoolavusest tulenevate probleemidega.

Lähemaks aastaks julgen prognoosida lihtööjõu pakkumise suurenemist ja nõudluse vähenemist selle järele. Samas jätkub heade spetsialistide defitsiit lihatööstustes. On selge, et ettevõtted püüdlevad suurema efektiivsuse ja lisandväärtuse poole.

Lihttöölistest, sealhulgas näiteks keevitajatest ja koostelukkseppadest, ei ole puudust. Aga see on lühialaline lähenemine ja tulevikku mittekindlustav suhtumine.

Usun, et spetsialistide põud on jätkuv. Tegelikult on see üks suuremaid pidurdavaid tegureid tootmises. Eriti puudutab see arengut kõrgema lisandväärtusega tootmise-teenindamise tasemel, mis on jätkusuutliku riigi ja ka iga ettevõtte prioriteet. Kusjuures - spetsialistide põud pole tingitud mitte majanduse kasvunumbrist - pole vahet, kas see on 3% või 11%, vaid riigi juba pikka aega lonkavast koolituspoliitikast ja koostöö puudumisest tootmisvaldkonna ettevõtetega.

Kui töötlev tööstus on tegevusvaldkonnana ebapopulaarne, siis pole ka helge peaga õppureid ja kõrgetasemelisi spetsialiste loota. Aegub õppekava, aeguvad õppejõud, iganeb lähenemine sellele majandusharule kui ärile ning seisamegi paigal, olles allhankija allhankija rollis.

Praegust Eesti majanduse arengut arvestades arvan, et sügiseks on olukord tööjõuturul normaliseerunud ja võime jälle julgemalt laienemise plaanidega tegeleda.

Praegu töötab meil ligi 500 töötajat, aasta perspektiivis vajaksime juurde umbes 70 inimest.

Ettevõtte praegust arengut piirabki peamiselt tööjõupuudus, ka kliendid vaatavad meie suunas pisut murelikult.

Tulemas on keerukas ja kiire muutuste aeg - aega on vähe, raha on vähe…

Ettevõtetel tuleb olemasolevad töötajad ja spetsialistid tööle rakendada ning neile väga head palka maksta, mis johtub tootlikkusest ja efektiivsest töökorraldusest. Sellega tagatakse ettevõtte konkurentsivõime.

Kindlasti on see seotud ka väiksema arvu töötajate vajadusega.

Viimase kahe aasta jooksul Estanci töötajate arv suurenenud ei ole.

Käibe kahekordistumine on saavutatud efektiivsuse suurendamise ja allhanke kasutamise kaudu.

Selle aasta lõpus planeerime laienemist ja sellega seoses vajame oma meeskonda kuut uut spetsialisti.

Praegu tööjõuturul valitsevat olukorda arvestades oleme optimistlikud ja loodame uued töötajad kindlasti Eestist leida.

Autor: ÄP