Võimuliit toob aktsionäri ohvriks eelarvekriisile

Lisaks sisulistele vaidlustele peab valitsus otsustama, kas eelnõu tähendaks riigieelarvele lubamatut lisakoormust ja peab seetõttu viibima, kuni rasked ajad mööda saavad.

"Ma ei kujuta hästi ette, et meil oleks praegu mahti selle eelnõu juurde tagasi tulla, pigem vaidleme eelnõu sisu üle edasi sügisel," teatas riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees ja rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor.

Ta kinnitas, et kuna maksumuudatusi ei soovita kiirustades ellu viia, võib eelnõu kehtima hakkamine suure tõenäosusega planeeritud järgmise aasta jaanuarist kaugemasse tulevikku lükkuda.

"Praegu lihtsalt ei ole energiat," nentis reformierakondlane ja riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. "Eelnõu on pandud kõrvale, kuna meil on äärmiselt rasked ajad muude asjadega."

Ligi lisas, et kindlasti läheb ülevaatamisele eelnõu kehtima hakkamise ajastus, kuid täpsemaid vihjeid Ligi anda ei soovinud.

"Oleme otsustanud, et ühtegi lisakoormust riigieelarvele lähiaastatel ei võeta. Nüüd on otsustamise koht, kas kõnealune eraisikute investeerimissoodustus läheb sinna alla," märkis Ligi, kelle sõnul on veel hulk tööd ka eelnõu sisuliste küsimustega, enne kui üleüldse ajastuse juurde jõutakse.

"Kahjuks on investeerimiskonto eelnõu menetlemine rahanduskomisjonis tõesti ära surnud ja selle teemaga pole suudetud edasi liikuda," tõdes Isamaa ja Res Publica Liidu ning riigikogu majanduskomisjoni liige Taavi Veskimägi. Ta lisas, et valitsuse poolt algselt esitatud eelnõu on saanud asjakohast kriitikat vasemalt ja paremalt ja on edasiliikumiseks kõlbmatu.

Veskimägi sõnul on oluline, kas eelnõu vaadatakse kui eelarve tulu või hoopis kulu muudatust.

"Kui laiemalt leviks minu arusaam, et investeerimiskontode süsteemi rakendamine hakkab tootma riigieelarvesse tulusid, mitte kulusid, tekib vast julgus selle eelnõuga ka edasi minna," andis Veskimägi lootust.

Rahandusminister Ivari Padar jäi teemat kommenteerides ettevaatlikuks. "Loomulikult tuleb riigil kõik tulud ja kulud üle vaadata. Samas mina olen väga ettevaatlik igasuguste vekslite väljaandmisel - küsimus ei saa olla ainult kulude kokkuhoius sellel või järgmisel aastal, vaid ka tuleviku ehitamises," ei võtnud Padar kindlat seisukohta.

Ta toonitas, et valitsus peab kõikide kulude kärpimisel hoolega jälgima, et ei lõikaks sisse riigi stabiilsesse arengusse.

Sisulisi vaidlusi jätkub eelnõuga seoses küllaga, kuna rahandusministeeriumi pakutud kitsendused on leidnud tugevat kriitikat.

Näiteks saaks investor esialgse eelnõu teksti järgi investeerimiskontole osta aktsiaid vaid Euroopa Liidu riikidest ning investeerimiskontosid võiks olla vaid üks. Samuti tuleks olla valvas investeerimishoiuste avamisel. Ka neilt teenitav intress läheks investeerimiskontolt väljavõtmisel maksustamisele.

"Rahanduskomisjoni arutelud on optimistlikumad kui ministeeriumi esialgne eelnõu, kuid sõnastuses pole me siiski kokkuleppele jõudnud," märkis Nestor.

Ligi sõnul jääb eelnõu praegu ootama ja laagerduma, kuna see tahetakse väga ettevaatlikult käivitada.

2005. aasta 18. novembril kirjutas Äripäev oma juhtkirjas, et toimetus teeb ettepaneku hakata ka eraisikute puhul rakendama ettevõtetele kehtivat põhimõtet, mille kohaselt on investeeringud tulumaksuvabad.

"Eraisikute investeerimistegevuse ehk säästmise soodustamine peaks praegu toimuva tarbimispeo ajal olema riigi jaoks prioriteet. Oluline on muuta inimeste mõtteviisi ja seda saab teha maksupoliitika abil," kirjutas Äripäev.

2006. aasta veebruaris kirjutasime, kuidas Hansapanga endised suuraktsionärid eesotsas Jüri Mõisa, Rain Lõhmuse ja Endel Sifiga lootsid oma aktsiaid Swedbankile müües asjatult maksukohustusest pääseda, viies aktsiad firmade arvele. See tõstis taas kord päevakorda eraisikute investeeringute tulumaksuvabastuse teema.

Alles eelmise aasta märtsis sai Äripäev kirjutada uudise, et koalitsiooniparteid on majandusprogrammi sisse kirjutanud tulumaksuseaduse muudatuse, mis kaotab eraisikute kohustuse maksta väärtpaberite müügilt teenitud kasumilt tulumaksu, kui saadud tulu ei võeta eratarbimisse, vaid investeeritakse.

Valitsusliit lootis maksumuudatuse vastu võtta juba eelmisel aastal, kuid eelnõu kooskõlastamine venib tänini.

Praegu on eelnõu toppama jäänud riigikogu rahanduskomisjoni, kus jätkatakse sisulisi arutelusid ilmselt alles sügisel. Kui siiski.

Rahandusministeeriumis valminud eelnõu on saanud kõva kriitikat nii koalitsioonipartneritelt kui ka investoritelt.

See on hirmus kahetsusväärne, et niimoodi läheb. On täiesti selge, et praegune olukord on ebanormaalne ja võib öelda, et isegi ebamoraalne, kuna väikeinvestorid on suurtega võrreldes täiesti ebavõrdses seisus.

Tekkinud on huvitav dilemma - kas valida raha või moraal. Hetkeseisuga tundub, et rahandusministeeriumi eelistus on raha.

Pealegi kardan, et lähema paari aasta jooksul on väikeinvestorite tulud oluliselt väiksemad, kui ministeerium on ennustanud, vaadates, mis börsidel toimub. Seega riigi kardetud kaotus oleks niikuinii lühemas perspektiivis väike.

Minul näiteks on Saku aktsiaid ja mis tahes numbrit ka Carlsberg aktsiate eest pakuks, peaksin sealt maksustatava tulu määra maha lahutama ja Carlsbergil ei õnnestu seepärast teha ühtegi pakkumist, mille üle ma õnnelik oleksin.

Kindlasti mõjutab eelnõuga venitamine minu investeeringuid ja ma olen üsna pahane, sest ootused olid küllaltki realistlikud, et eelnõu jõustub kiiresti. Mille poolest eraisikust investor on kehvem kui äriühing?

Pigem vastupidi. Riik peaks suunama inimesi priiskamiselt säästmisele. Mõjus hoob oleks just selle eelnõu kiire jõustumine olnud. See suunaks ka eraisikuid tahes või tahtmata majanduslikult mõtlema ja tekitaks positiivset hasarti, mis on väga vajalik.

Mina isiklikult olen mõningaid liigutusi täpselt selle arvestusega juba teinud, et selle aasta tehingud oleks juba saanud uue korra järgi deklareerida järgmise aasta kevadel.

Mul oli see teema ka varahalduriga jutuks ja saime mõlemad ühiselt aru, et tegu on selle aasta küsimusega ja et võib sellega tehinguid tehes arvestada.

Kokkuvõttes võib öelda, et eelnõuga venitamine peab olema pahast tahtest kantud.

Selliste ettevaatavate ning suunavate majanduspoliitiliste otsuste korduv edasilükkamine on pehmelt öeldes kahetsusväärne.

Lõppude lõpuks pole säästmise-investeerimise soodustamine riiklikul tasandil suunatud mitte säästu- ja investeerimistoodete müüjate "ahnuse toitmisele", vaid riigi majanduse tervise alustalade tasakaalustamisele laiemalt.