Drupa messil domineerisid digitaalsed trükiseadmed

Aastakümneid on Drupa olnud eelkõige suurte ofsettrüki seadmetootjate tooteesitlus koht. Tänaseks on tasapisi, kuid kindlat oma osakaalu suurendanud digitaaltrükiseadmete tootjad, kes kipuvad juba domineerima.

Digitaaltrüki seadmetega käib kaasas hoopis teistsugune suhtumine terviklahendustesse. Trükis valmib ilma inimese otsese sekkumiseta, minimaalse ajakuluga ja kadudeta täpselt etteantud koguses. Kiiremad ja võimsamad seadmed tarbivad rullipaberit; aeglasemad, ent paindlikumad poognasse lõigatud paberit. Suurimate digitrükiseadmete tootlikkus läheneb jõudsalt 100 000 A4 leheküljele tunnis.

Drupale oli selliste vanade olijate, nagu Xerox ja Canon, kõrvale oma väljapanekutega tulnud ka uustulnukaid, nt Sharp. Muljetavaldavaim väljapanek digitrüki seadmete poolelt oli HP-l, kes esitles uusi lahendusi väga erinevates kategooriates nagu rulli- ja poognaprinterid Indigo sarjast, UV-värvidega printiv plakatiprinter jm. Olulise osa messi väljapanekutest moodustasid tarkvaraarendajad. Kui 8 aastat tagasi esitlesid ennast vaid paar-kolm värvihalduse tarkvara arendajat, siis äsjalõppenud messil võis neid kohata rohkem kui pooltes messihallidest. Esindatud olid ka tarkvaralahendused, mis aitavad hallata kogu tootmisettevõtet.

Digitrüki erinevate lahendustega tutvudes võis näha, et tarbijate erinevaid vajadusi on uuritud väga põhjalikult ning kokku pole hoitud ka tootedisaini pealt. Suured trükiseadmete tootjad Heidelberg, Manroland ja KBA olid muude seadmete kõrval üles seadnud ka XXL-formaadi poognamasinad, mille tööd külastajaile demonstreeriti.

Rullofseti seadmetootjate väljapanekud olid poognaseadmete omadega võrreldes tagasihoidlikumad, ent siiski andis Goss aimu sellestki, milline tuleb nende uus 96-leheküljeline trükiseade. Investeeringute suurus sellistesse seadmetesse sunnib peale ülimat efektiivsust tootmisel. Seekord oli messil märgatavalt rohkem kõikvõimalike trükiseadmete juhtimiseks mõeldud optiliste kontrollsüsteemide pakkujaid.

Messi külastas ka arvukalt Eesti trükikodade esindajaid. Margus Liivamägi Printallist tõstis messiuudiste hulgast esile ressursisäästlikud ja keskkonnasõbralikud trükilahendused, näiteks veevaba trükitehnoloogia. Sven-Erik Moorlat trükikojast Pakett pidas oluliseks trendiks automatiseeritud tööprotsesse, Ermo Kask trükikojast Trükis mainis tähtsaimate näitajatena seadmete kiirust, täpsust ja korrektsust ning seda mitte ainult trükkimisel, vaid ka näiteks trükiseadme tööks ettevalmistamisel.

Autor: Koit Variksoo