Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mänguga Eesti mõisatesse
Eesti Mõisakoolide Ühenduse juhatuse esimehe ja projekti "Unustatud mõisad" kuraatori Tõnu Kiviloo sõnul kogus mäng eelmisel aastal 18 000 külastajat.
Mänguga liitudes saab osaleja esimeses mõisas endale külastusraamatu, kuhu lüüakse iga mõisa vaatamise kinnituseks tempel.
Vähemalt kümmet mõisa uudistanute vahel loositakse välja kutsed sügisel Tõstamaa mõisas toimuvale kokkuvõtete tegemise ja näitemänguõhtule.
Kiviloo sõnul sai üritus alguse Viljandis elavatest reisihuvilistest, kes Euroopas ringi rännates kogutud mosaiigikildude põhjal projekti kokku panid.
Kiviloo arvates on ühe päeva jooksul võimalik läbi käia umbes kolm mõisa. "Sellise kiiruse juures jõuab mõisa läbi vaadata pööningust keldrini ning hooviski ringi käia." Mäng tekitab aga sellist sportlikku hasarti, et on külastajaid, kes jõuavad ühe päeva jooksul läbi käia viis-kuus mõisa.
"Eks hasart on üks asi, mis mõisaid külastama kutsub. Lisaks see, et mõisad on tavapäraselt ju suletud, aga inimesed tahavad näha, mis seal toimub," selgitab Kiviloo.
Esimest korda üritustesarjas osaleva Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba sõnab, et kuna kool on viimasel aastal panustanud muuseumitubade rajamisse, osaletakse mängus eriti hea meelega.
"See on ilus üritus. Lisaks saab reklaamida oma küla, kooli ja maaelu," kiidab ta.
Kui algul kardeti Luual, et külastajaid tuleb ehk vähe, siis esimesel päeval oli mõisa vaatama tulnud juba 145 inimest. "Me asume ju kõrvalteedel metsade vahel, seda rõõmsam on, kui meid üles leitakse," ütleb Zuba.
Konkreetsed tegevused külastuspäeval on mõisarahva enda teha, selgitab mängus osaleva Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus.
Igal täistunnil toimub mõisas giidiga ekskursioon, avatud on näitused ja kohvik, lisaks toimuvad kontserdid, käsitöötoad ja laadad. Siin-seal seotakse mõisamänguga ka külapäevi, teab Loodus.
Mäng annab Looduse sõnul lisaks mõisa näitamisele võimaluse rääkida ka selles tegutsevast koolist, kellele see on mõeldud ja mida saab õppida.
"Eelmisel sügisel vastu võetud 350 uuest õppurist olid seitse-kaheksa märkinud avaldusse, et said infot õppimisvõimaluste kohta just mõisatuurilt," on Loodus rahul.
Ehkki Vana-Võidu mõis pole Tarmo Looduse arvates kaugeltki nii heas korras kui ehk mõnel teisel osaleval koolil, hindavad külastajad eelkõige võimalust näha mõisa reaalset elu, mitte selle kvaliteeti, ütleb Loodus.