Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus juht võtab tuurid taas üles

Tõnis Oja 04. juuli 2008, 00:00

Tegelikult on investorid, analüütikud ja ajakirjandus Coca-Colaga üpris rahul. Kui veel mõni aasta tagasi paistis, et ettevõte on gigantide heitluses nooremale konkurendile PepsiCo-le alla jäämas, siis nüüd tundub, et USA majandusraskused ning toiduainete hinnatõus tuleb neile pigem kasuks. Nimelt saab Coca-Cola Co Põhja-Ameerikast vaid viiendiku kontserni tegevuskasumist, ülejäänud tuleb teistelt kontinentidelt.

Mai lõpus teatas kontserni suurim lõpptoodangu tootja Coca-Cola Enterprises, et ei suuda täita selle aasta kasumiootusi, sama tegi Coca-Cola Balti Jookide emafirma Coca-Cola HBC, kes andis kasumihoiatuse 13. juunil. Olgu teadmiseks, et Coca-Cola kompanii ainult toodab jookide siirupit ja kontsentraate ning müüb neid lõpptoodangu tootjale, kes siis valmistab joogi, paneb selle pudelitesse ja purkidesse ning müüb lõpptoodangut. Eestis ja teistes Ida-Euroopa riikides pudeldab jooke Ateenas asuva peakorteriga Coca-Cola Hellenic Bottling Co, millest 2007. aasta lõpu seisuga kuulus Coca-Cola Companyle 23 protsenti.

Ülejäänud regioonid on aga väga kasumlikud. Nii oli Bloombergi andmetel kompanii tegevuskasumi marginaal möödunud aastal Aasias ning Lähis-Idas 39 protsenti ning Ladina-Ameerikas koguni 54 protsenti võrrelduna Põhja-Ameerika 22 protsendiga.

Seetõttu oligi peaasjalikult müük väljaspool Põhja-Ameerikat see, mis aitas Coca-Cola aktsia hinnal kerkida 10. jaanuaril kaheksa aasta kõrgeimale tasemele 65,56 dollarile aktsia kohta.

Ettevõtte uus juht ise näeb samuti arenevaid turge ettevõtte kasvu peamise mootorina. Kiire urbaniseerumine nendes riikides suurendab nõudlust taoliste jookide järele, mida saab tarbida n-ö käigu pealt. Suurtesse keskustesse läheb elama nii palju inimesi, et iga kolme kuu tagant kasvab selliste keskuste elanikkond New Yorgi täie võrra, ütles ta hiljuti ajalehele The Wall Street Journal.

Teine eelis peakonkurendi ees on asjaolu, et erinevalt PepsiCo-st, ei tegele Coca krõbuskite ja muu taolise tootmisega, mille tooraine on globaalse toiduainete hindade tõusu tõttu tugevasti kallinenud. Veel mõni aasta tagasi heideti Coca-Colale sellelt turult eemale jäämist ette.

Nii soovitasid analüütikud Coca-Colal osta mõni näksikompanii, nagu PepsiCo oli kunagi omandanud Frito Lay. "Te tulete mulle rääkima, et me ei juhi oma kompaniid hästi ja nüüd soovitate osta meil mingi teise valdkonna ettevõte ning arvate, et meie juhime nende äri paremini, kui nad ise teevad," vastas Coca toonane tegevjuht Neville Isdell analüütikutele. "Sama hästi võiksite mulle öelda, et me peame nende juhtkonna siia tooma meie kompaniid juhtima," lisas ta.

Optimismi lisab ka juhtkonnavahetus, mis seekord on läinud väga sujuvalt. Kentist sai tootmisjuhina kontserni teine mees juba 2006. aasta detsembris. Tegevjuhiks kuulutati ta möödunud aasta detsembris.

Eelnevad kaksteist aastat on olnud ettevõtte juhtimise seisukohast pigem õudusunenägu. Pärast legendaarse tegevjuhi Roberto Goiuzogeta surma astusid ootamatult tagasi kaks järgnevat juhti, pärast mida kutsuti 2004. aastal pensionilt tagasi Neville Isdell, kes suutis lõpuks luua mingit stabiilsust.

Kui jääbki nii, et juhtimise üleminek kulgeb sujuvalt (ärevaks teeb asjaolu, et ikka pole teada, kes hõivab tähtsuselt teise ametiposti), ootab Coca-Colat ja selle aktsiat tõus. "Ma arvan, et sellest saab parem ettevõte," ütles Bloombergile investeerimispanga HSBC analüütik Lauren Torres, kes on ettevõtet katvatest analüütikutest kõige pessimistlikum ning soovitab aktsiat hoida. Ülejäänud analüütikud soovitavad aktsiat osta.

Kaksteist aastat tagasi oli Muhtar Kent uurimise all selle eest, et müüs Austraalias Coca-Cola jookide valmistaja Coca-Cola Amatili, kus ta oli üks ettevõtte juhte, 100 000 aktsiat lühikeseks mõni tund enne ettevõtte kasumihoiatust.

Kent sõlmis ilma ennast süüdi tunnistamata (väites, et seda tegi finantsnõustaja ilma tema teadmata) kohtuvälise kokkuleppe, maksis 26 000 dollarit ning lahkus Amatilist.

Tagasi kutsus ta Coca-Cola eelmine tegevjuht Neville Isdell 2005. aastal. Enne seda palkas ettevõtte nõukogu sõltumatu advokaadibüroo juhtumit uuesti üle vaatama, mille tulemusena otsustas nõukogu, et kahtlused Kenti süüasjas ei pidanud paika.

Lühikeseks müümiseks nimetatakse laenatud aktsiate või muu finantsvara müümist oletusel, et selle hind tulevikus langeb, et siis need aktsiad odavamalt tagasi osta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing