Tallink tõmbab kulud kokku

Kadri Bank 21. juuli 2008, 00:00

Eelmisel nädalal teatas Tallink Grupp, et sai kolmandas kvartalis 34,2 miljonit krooni kahjumit. Aasta varem oli ettevõttel 38,8 miljoni krooni suurune kasum.

Tallink Grupi juhatus avaldas, et kärbib varasemat kasumiprognoosi, kuna käimasoleva majandusaasta esimese üheksa kuuga on ettevõtte kütusekulud tõusnud umbes 470 miljonit krooni võrreldes mullu sama ajaga.

Alates mullu septembrist on laevakütuse hind tõusnud ligi 115 protsenti. Keskmine kütuse hind majandusaasta kolmandas kvartalis oli 93 protsenti kõrgem kui möödunud aastal.

Tallinki finantsdirektor Janek Stalmeister ütles, et kasumihoiatuses on kõik põhjused loetletud - laeva valmimine jäi hiljaks, Saksa liini kaubaveod langesid jne.

"On olnud kuid ja liine, kus on reisijate arvud paremad ja kus halvemad. Näiteks Soome ja Rootsi vahel on reisijate arv olnud mullusest madalam. Ühelt poolt tuleb kulusid kokku hoida ja teiselt poolt müügitööd efektiivsemaks teha," lausus Stalmeister.

Kui oleks sellised lihtsad alternatiivid, et kuskilt odavamalt kütust osta, siis eks neid oleks ka kasutatud, lisas Stalmeister.

"Loomulikult me vaatame igalt poolt, kus on võimalik kokku hoida, kas on võimalik graafikuid muuta, et tarbiksime vähem. Praegu me veel seda kindlalt ei tea, aga ei välista, et mõned laevad võivad liine vahetada. Nagu autodki, on ka laevad erineva tarbimisiseloomuga," ütles ta.

Milline mõju on Tallinki töötajate palgaläbirääkimistel?

"Niikaua, kuni me pole kokkuleppele jõudnud, oleme püüdnud palgaläbirääkimiste teemat mitte kommenteerida," ütles Stalmeister. "Kahjuks küll teine pool on seda tegema hakanud. Te ise ju ka mõistate, et igasugusel kulul on mõju, aga niikaua, kui me pole kokkuleppele jõudnud, ei hakkaks ma avalikult numbreid lahkama."

Kütuse hinnatõus pole puutumata jätnud ka Tallinki konkurente. Viking Line Eesti tegevjuhi Inno Borodenko sõnul näitab Tallinki kasumihoiatus, et samas piirkonnad sarnastel tingimustel tegutsevad Tallink ja Viking Line kannavad praegu isegi hea töö peale kahjumit. Viking Line'i kontsern sai ajal mullu 1. novembrist tänavu 30. aprillini 19 miljonit krooni kahjumit.

Borodenko kinnitusel pole turiste vähemaks jäänud. "Tallinna sadama statistika järgi oli juuni Tallinna sadamas jälle üks rekordkuu ja Vikingil samuti uue laeva Viking XPRSiga rekordkuu," ütles ta.

"Kütus on väga suur mõjutaja. Esimesel poolaastal suurenes meil kütusekulu 57 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga," lausus Borodenko.

Tema sõnul on esimene päästenöör kindlasti rohkem reisijaid üle vedada.

"See on ju meie põhiäri ja kõik sellega seonduv - ka lisateenused nagu restoranid ja kauplused - peaks meid ära toitma," selgitas Borodenko. "Teine suur sissetulekuallikas on veokite vedu. Mida rohkem neid veetakse, seda suuremad on tulud. Ja eks peab lootma ka sellele, et kütuse hind langeb."

Tallink võib sulgeda mõne liini ja üritab samas suurendada reisijate arvu.

Tallinki teatel on jätkuvalt tihenev konkurents ajanud kaubaveomahud alla. See on hävitavalt mõjunud Soome-Saksa liini tulemustele.

Rootsi ja Soome kaldaorganisatsiooni integreerimise järel ja osaliselt ka uue broneerimissüsteemi käivitamise tõttu pole müügitöö piisavas tempos edenenud. Seetõttu kujunesid Soome-Rootsi liinide reisijateveo mahud oodatust madalamaks.

Uus kruiisilaev Baltic Princess valmis kavandatust hiljem. Ahelreaktsioonina hilines planeeritud laevade vahetus Turu-Stockholmi ja Riia-Stockholmi liinil.

Juhatuse andmetel kujuneb Tallinki 31. augustil lõppeva 2007/2008. majandusaasta käibeks 12,2 miljardit krooni. Kasum enne amortisatsiooni ja finantskulusid langeb hinnanguliselt kuni 15% eelmise aasta tasemest ning kontserni puhaskasum jääb alla 470 miljoni krooni.

Edaspidi võib uue kruiisilaeva Baltic Princess liiniletulekust ning laevade vahetusest Turu-Stockholmi ja Riia-Stockholmi liinidel siiski loota nii reisijate arvu, müügitulu kui ka kasumi kasvu.

Et tõsta Saksa liinil sõitvate Superfast-laevade tootlikkust, otsustas Tallink ühe kolmest laevast välja prahtida. Prahtimise tulemusena tõuseb laeva kasumlikkus ja samas vähenevad liini kulud kolmandiku võrra.

Tallink turgutab kontserni müügitööd, et tõsta reisijate arvu. Otsitakse täiendavaid kokkuhoiuvõimalusi, pole välistatud mitte ainult vanemate, vaid ka uuemate laevade müük, prahtimine ja vahetused liinidel. Nõrgemad üksused ja liinid võidakse sulgeda.

Tallinki tulemused väga suuri üllatusi ei toonud. Välja tasub tuua vast kõrged finantskulud, mis ületasid meie ootuseid veerandi võrra. Muus osas erilisi üllatusi ei olnud: ootasime 30miljonilist kahjumit, kuid tegelik kahjum tuli 4 miljoni võrra suurem. Heitlikud reisijatenumbrid ning langenud kaubavedude mahud ei andnud põhjust erilist käibe kasvu oodata.

Esimese kvartali aruandes põhjendati nõrku reisijatenumbreid uue broneerimissüsteemi kasutuselevõtuga ja vihjati, et uus süsteem peaks teisel poolaastal juba täiel võimsusel töötama ning aitama käivet kiiremini kasvatada.

Kolmanda kvartali aruandest tuleb välja, et endiselt ei ole uut süsteemi mõistlikult tööle saadud. Nagu ka Tallink ise ütles, on kahjumi taga mitmed asjaolud: suure osa on andnud kütusehindade järsk tõus, kuid oma osa on ka umbes 1 miljardi eurose laenukohustuse tõusvatel intressidel ning heitlikel reisijatenumbritel.

Laevade võimalik müük ja prahtimine iseenesest tundub esmapilgul pigem mõistlik otsus, kuid lõpliku hinnangu saab anda olenevalt sellest, milliseid laevu täpselt müüa plaanitakse.

LHV soovitus on praegu "neutraalne", kuid vaatame tulemused põhjalikumalt üle, korrigeerime vastavalt oma prognoose ja sellest lähtuvalt otsustame, kas on vaja ka soovitust muuta.

Tallinki kolmanda kvartali tulemused olid kütuse hinnatõusu tõttu oodatult nõrgad, kuid üldiselt võib seda pidada neutraalseks tulemuseks. Tallinki olukorda hindame praegu raskeks.

Uus kiirliin Tallinna ja Helsingi vahel on edukas ja hoiab üleval ettevõtte kasumlikkust. Negatiivse külje pealt olid (hoolimata reisijate arvu kasvust) Soome-Saksamaa ja Läti-Rootsi tulemused üllatavalt nõrgad.

Ettevõttel on hea kaubavedude potentsiaal Läti ja Rootsi vahel, kuid nad on tõsistes konkurentsiraskustes Soome-Rootsi marsruudil. Kaubavedude maht langes kokku 10,8 protsenti. Reisijate arv kasvas kokku 4,2 protsenti.

Lisaks kütuse hinnale mõjub Tallinkile ka intresside tõus, Euribor on aastaga usinasti kasvanud. Viimasel kvartalil kasvasid Tallinki võlakohustuste intressid 5,6 protsendilt 6,7 protsendile.

Ettevõtte lähituleviku väljavaade on nigel ja alandame aktsia hinnasihti.

Kuid Tallinkiga kaubeldakse praegu 40 protsenti madalamalt likvideerimisväärtusest ja turg tundub olevat üleliia dramaatiline, seetõttu jääme Tallinki aktsia ostusoovituse juurde.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:38
Otsi:

Ava täpsem otsing