Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kultuurkapitalil kuratlik arv aruandlevõlglasi

Kadri Jakobson 01. august 2008, 00:00

2005. aastast kuni tänavu juuni lõpuni on kulkalt raha saanud, aga pärast aruande esitamata jätnud 666 rahasaajat. Kokku võlgnevad näitlejad-kunstnikud-sportlased ja teised pea 8 miljoni krooni jagu aruandeid.

Kulka juhi Raul Altmäe sõnul tuleb aruandeta toetuste summad tagasi maksta. Ta märkis, et suuremale jaole võlglaste nimekirjas olijatele on saadetud kirjad või esitatud nõuded kasutamata või ebasihipäraselt kasutatud stipendiumi osa tagasimakseks.

"Kultuurkapital ootab korrektse ja kõikide asjakohaste kuludokumentidega aruande esitamist stipendiumi saajalt, millest on teda ka teavitatud," ütles Altmäe.

Suurima toetuse, 280 000 krooni, on võlglaste seas aruande järgi saanud Saar Poll OÜ. Ettevõtte juhile Andrus Saarele tuli liidripositsioon nimekirjas suure üllatusena. Eile ennelõunal ütles ta, et tegu oli 2003. aasta kultuuriuuringuga, mida laialdaselt meedias kajastati. Saare sõnul ei ole Saar Poll kulkalt stipendiumi taotlenud. Hiljem märkis Saar, et unustas aruande esitamata, kuna see jäi teiste tööde vahele. "Kogemata olen jätnud esitamata, olen süüdi," ütles Saar ning lisas, et siin pole mõtet otsida pahatahtlikkust.

2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lõpetanud ning kinnisvaramaaklerina töötav Marek Tammets on saanud õppereisiks Londoni Rose Bruford College'isse lennupiletiteks ja majutuskuludeks kokku 13 465 krooni. Mullu aprillist on tal esitamata aruanne raha kasutamise kohta. "Hakkasin mõtlema, kas ma esitasin aruande või mitte… Ilmselt mingi kala sellega on. Kas seda võib ka hiljem esitada?" küsis ta. "Ilmselt jäi see siis ripakile, mis nüüd edasi saab sellega? Kas ma pean kulkaga ühendust võtma?"

NO99 teatri peakunstnikul Ene-Liis Semperil olid aruanded ja dokumendid võlgu 26 000 krooni kulutamise kohta 2005. aastal. 10 000 krooni maksti Semperile sõidukuludeks New Yorki näitusel James Gohani galeriis, 5660 krooni kultuurireisiks New Yorki ja 10 310 krooni Temps d'Image'i festivali külastamiseks. "Ärge muretsege, ma maksan need tagasi. Sain oma võlgnevusest teada alles eelmisel aastal," ütles Semper. "Käisin festivalil ja näitusel ja väga hästi läks. Lihtsalt tšekid, mida ma kokku korjasin, ei katnud seda summat," rääkis ta.

Veidi hiljem helistas Semper tagasi ja kinnitas, et on nüüd raamatupidajaga rääkinud ja võlgnevus on tasutud.

NO99 teatri juht Tiit Ojasoo pole esitanud 2005. aastal kahe reisi kuludokumente kokku ligi 19 000 krooni eest. 8400 krooni eraldati talle New Yorgi lennupiletitele teatrireisiks, 10 310 krooni Temps d'Image'i festivali külastamiseks.

NO99 teatri tegevjuht Kaarel Oja, kes 2008. aastast jagab ise näitekunsti sihtkapitali nõukogu liikmena raha, on võlglaste nimekirjas 2005. aastast. Ojale maksti 10 000 krooni Edinburghi teatrifestivali külastamiseks, samasugune seisab võlgnevus üleval ka Toomas Lungel.

Näitleja Epp Eespäev on võlgnikuna kirjas, kuna pole esitanud Los Angelese kultuurireisi lennupiletite jaoks saadud 16 500 krooni kasutamise aruannet ega dokumente.

Võlgnike nimekirjas on ka näiteks lavastaja Andres Lepik, kes 2005. aastast pole esitanud 15 000 krooni kasutamise kohta selgitusi. Raha eraldati Armeenia ja Gruusia teatrieluga tutvumiseks.

Kolm Eesti suurimat ülikooli - Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool - on jätnud kulkalt saadud raha eest aru andmata.

Näiteks on Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori kontserdisarja jaoks saadud 10 000 krooni aruanne esitamata kuu aega. Meeskoori president Jüri Kalviste avaldas selle kohta imestust. Tema sõnul peaks aruande esitama üks koori liige, kes selle ilmselt unustas. "Teeme selle kindlasti ära," lubas ta. Kalviste täpsustas hiljem, et nad olid aruande saatnud meilitsi, ent see ei jõudnud kohale.

Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekanaadi juhataja Mare Vene kinnitas, et kaks võlgu aruannet (uuring suusatamise ökonoomsusest ja Vene osavõtt sporditeaduse konverentsist) olid tähtajaks valmis, ent jäid ajapuudusel saatmata. Vea lubas ta parandada kolmapäeval.

Näitleja Veikko Täär külastas 2005. aasta suvel Londoni eesmärgiga tutvuda linna teatrieluga, mida kultuurkapital finantseeris 10 000 krooniga. Näitleja ei ole kolme aastaga esitanud kulutuste aruannet. "Tegelikult ei taha ma üldse seda teemat kommenteerida," sõnas Täär ohates.

Kultuurkapitalil on õigus nõuda 7% viivist, kui tagasimakset ei tehta õigeaegselt. "Õnneks ei ole pidanud rakendama 7% viivist, kuna maksed on meieni lõpuks ikkagi jõudnud," ütles Altmäe, kelle sõnul on tänavu tagasinõuet kasutatud üks kord.

Altmäe sõnul teeb kulka kaks kirjalikku meeldetuletust ja kolmandal korral nõuab stipendiumi tagasi. Altmäe kinnitas, et võlglastele ei anta uusi stipendiume ja peatatakse raha väljastamine.

Paljud Eesti Kultuurkapitalilt toetust saanud kultuuritegelased on sihtkapitalile kulutuste kohta aruande esitamata jätnud. Tõendamata summad tuleks aga riigile tagasi maksta.

aripaev.ee lugejate küsimustele vastas riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg.

Kes siis peaks näitlejate kultuurireiside eest maksma? Näitlejate palgad on ju enamasti väikesed.

Iga inimese reis kuhugi on kultuurireis. Näitlejad pole erand. Iseasi, kui reis on seotud kindla koolitusprogrammiga, konverentsiga, õpingutega. Sedalaadi reise tuleks kindlasti toetada maksumaksja raha eest. Näitlejatest on palju vaesemaid inimesi.

Mis on keskmine näitleja palk?

Kahtlen, kas keegi teab õiget vastust. Paljusid näitlejaid honoreeritakse mitmetest allikatest ja nende sissetulekud ületavad kindlasti mitut Eesti keskmist ja enamgi veel. Samas on palju neid, kelle palk on keskmise lähedal. Arvan, et arvukas õpetajaskond on pigem väiksema kui suurema sissetulekuga.

Kas ei võiks riik kõigile kodanikele silmaringi laiendavat huvireisi korraldada? Arvan, et Selveri koristajal oleks huvitav vaadata, kuidas Wal-Mart USAs oma koristustöid korraldab.

Pean küsimust põhjendatuks, eriti arvestades ilmnenud rahajagamise praktikat kulkas. Kindlasti on aga ka näitlejate seas kibedust tõsiste rahastamissoovide tagasilükkamise tõttu.

Kas ei peaks sihtkapitalide toetustele paika panema põhilisi ühiseid reegleid, et siis sõltuvalt erialast vahelduksid vaid detailid?

Loomulikult on küsimus reeglite laialivalguvuses. Kultuurkapitali nõukogu on plaani võtnud teha tänavu ettepaneku muuta kultuurkapitali seadust. Loodan, et kulka seni üsna häguseid ülesandeid oluliselt täpsustatakse. Seadus annab praegu piiramatuid tõlgendamisvõimalusi.

Milline oleks toetussüsteem näitlejatele, nii et see maksumaksjat ei ärritaks?

Ma ise ja mõnedki kolleegid on esitanud küsimuse, kas ei peaks mitmed kulutused, mis käivad kulka kaudu, olema riigieelarve osad. Argument, et kultuuriinimesed teavad ise paremini, kellele raha jagada, on omandanud kahtlase varjundi. Tuleb täpsustada rahajagamise kriteeriume ja vähendada otsustamise suva.

Kas riik on liiga helde ja toetab kergekäeliselt kultuuriprojekte või pigem võiks olla palju heldem?

Kindlasti pole riik ülearu helde. Küsimus on selles, milliseid projekte toetada. Sama probleem on teaduse valdkonnas. Lihtne omamehetsemine varjub sageli esoteerika taha.

Kuidas kommenteerite kultuurkapitali juhi sõnu, et toetuste eraldamisel mängivad suurt rolli isiklikud suhted ja sümpaatiad?

Aus ülestunnistus. Kindlasti ei ole ükski otsustaja vaba isiklikust sümpaatiast, kuid eesmärk on selles, et otsuse kujundavad 80-90% ulatuses reeglid ja vaid 10-20% ulatuses otsustajad.

Mida tuleks teha võlglastega, kes pole esitanud õigeks ajaks aruannet?

Kogu raha tagasi nõuda.

Mis võiks olla raskeim karistus, mis pärast kulka rahajagamisjama tuleb?

Karistusi vaevalt järgneb. Ootaks ära nõukogu käsitluse sellest, mis toimunud on. Kulka rahad on sel aastal oluliselt suurenenud. Et kraane kinni keerata, on vaja seadust muuta. Kulka on palju paremini kaitstud kui koolilaste prii lõuna, mille rahastamist saab vähendada seadust muutmata.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:39
Otsi:

Ava täpsem otsing