Reede 30. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väikeste lennuväljade üle pole kontrolli

Martin Hanson 04. august 2008, 00:00

Kui registreerida lennuk ning saada omale lennuluba kindlatel liinidel või suundadel lendamiseks, siis sellest rohkem enam keegi väikelennukeid ja nende lendamist ei kontrolli. Siiani ei ole Eestis olnud juhtumit, kus lennukiga oleks veetud narkootilisi aineid või relvi, kuid kõik riiklikud järelevalveametid leiavad, et väikelennukite ja -väljade kasutamine illegaalseteks eesmärkideks on võimalik.

Varstu vallas asuva lennuvälja valdaja ning sihtasutuse Varstu Lennuväli juht Enn Noorkõiv mainib, et pärast Schengeni tulekut ei kontrolli mitte keegi enam väikestel lennuväljadel toimuvat.

"Vanasti tuli riigist lahkudes lennata läbi ametlike lennujaamade, kus on piirikontroll ja toll. Eestis oli selleks siis Tallinna lennujaam. Praegu võid lennata siit kuni Aafrikani, ilma et keegi sinu lendamist kontrolliks," sõnab Noorkõiv.

Radaritega kontrollitav õhuruum algab 500 meetri kõrguselt. Kõik, mis toimub sealt allpool, ei ole mitte kellegi, ei politsei, piirivalve, lennuameti ega tolli asi. Poolest kilomeetrist kõrgemal on iga lendav objekt küll nähtav Eesti õhuruumi seiraval radaril, kuid nendele pööratakse tähelepanu vaid kindlal eesmärgil. Näiteks kui on tulnud mõni vihje.

"Ma küll ei tea, et oleks ühtegi juhtumit, kus oleks narkootikume või midagi taolist veetud, kuid iseenesest on see võimalik. Väikelennukeid ei kontrolli enam keegi," ütleb Noorkõiv, kes lisab, et Varstu 600 meetrit pikkusele lennuväljale saab maanduda kuni 10kohalise lennukiga.

Rutja lennuvälja kontaktisik, Kaitseliidu Viru maleva leitnant Mati Meedla usub, et Eesti on piisavalt kontrollitud ning turvaline, et väikelennuvälju millekski ebaseaduslikuks ei kasutata.

"Mis puudutab Rutjat, siis siin on tegemist Kaitseliidu lennuväljaga, kus on kontroll pidevalt olemas. Kuna maandumisrada on suhteliselt viletsas seisus, on siia maandumine omal riisikol," sõnab Meedla.

Politsei vanempressiesindaja Tiia Sirelpuu sõnas, et kuna politseil ei ole järelevalvefunktsiooni, vaid nemad reageerivad vihje ja juurdlusest tekkinud informatsiooni põhjal, siis politsei lennuvälju ei kontrolli.

"Meil puudub ka informatsioon selle kohta, et väikesi lennuvälju oleks kasutatud millekski ebaseaduslikuks," ütleb Sirelpuu.

Lääne maksu- ja tollikeskuse tollikontrolli osakonna juhataja Mihkel Tarvis sõnab, et tollil oli ja on roll kontrollida lennukeid vaid nendes lennujaamades, kust toimuvad lennud väljapoole riiki. Ehk siis peamiselt Tallinna lennujaamas.

"Ka mina ei tea ühtegi juhtumit väikelennujaamades. Kindel on aga see, et Schengeniga tulnud liikumisvabaduse valguses kontrollib toll kõiki neid lende ja lennukeid, milleks näeb vajadust. Me teeme iga lennu kohta, mis registreeritakse, riskianalüüsi ja sellest lähtuvalt otsustame, kas oleks tarvis kohale sõita või mitte," sõnab Tarvis.

Piirvalveameti piirikontrolli jaoskonna ülema major Aivo Pinte sõnul ei tea tema küll ühtegi juhtumit, kus lennukiga oleks transporditud narkootikume või relvi, kuid ka tema ei välista võimalust, et lennukiga transporditakse "huvitavat" kaupa.

"Peale viisavabaduse tulemist on tõesti kontrollid piiridelt kadunud, kuid see tähendab seda, et tõhustatud on riigisiseste organite tööd. Ehk siis kõikidele "huvitavatele" kaupadele ja transportidele, peaks jõudma jälile enne, kui need riigist välja hakkavad liikuma," räägib Pinte.

Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektor Andres Lainoja sõnas, et aastas korra või kaks üritavad kõik Eesti lennuväljad ikka läbi käia.

"Iga lennuk peab esitama lennuplaani ning selle kooskõlastama, et amet saaks võtta ühendust maandumiseks valitud väljaga ning lasta see ette valmistada," lisab Lainoja.

Mäletan aega 1996. aastal, kui Eestisse tulid esimesed eralennukid ja me lendasime Soome ja Rootsi vahet. Sinna lennates ei olnud mingit tollikontrolli. Formaalsused täideti loomulikult, kuid ei olnud mitte mingit haiglast läbiotsimist ega tuulamist. Mõni aeg hiljem jäi Vantaa lennuväljal vahele üks eestlane, kellel oli kaasas narkootikume, ning pärast seda tõmmati vahele kõik siitpoolt lendavad väikelennukid.

Lennundus on siiani veel härrasmehelik ning aususel põhinev tegevus, kus paljud asjad ei ole sõnades kirjas, kuid reeglid on olemas. Üks neist on see, et illegaalset kaupa ei veeta. Vabadus on äärmiselt kallis ning väga kerge kaduma. Kui mõni mees Eestis selle trikiga hakkama saab, et narkootikume vedama hakkab, on meie kõikide vabadus otsas.

Tõsi on aga see, et loomulikult on võimalik vedada lennukitega mida iganes. Kuna aga piloodid on üle maailma üks väga ühtne ja aus punt mehi, siis seda ei tehta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing