Tartus armastust nii nagu filmis

Seni augusti lõpus toimunud festival on liikunud mitu nädalat ettepoole, kõige varasemasse aega, kui õhtu jooksul on võimalik vabas õhus ära näidata kaks filmi. Festivali filmiprogrammi põhirõhk on uutel ja seni veel linastumata filmidel.

Raekoja platsil tuuakse linale tosin armastuse erinevaid palgeid kajastavat suurteost ja Athena Keskuses sama palju dokumentaalfilme kultuuritolerantsist. Taas avatakse Pauligi kohvitelk, kus igal õhtul toimuvad elava muusika kontserdid.

Avalöögi annab esmaspäeva õhtul maailma esimese setokeelse filmi "Taarka" esilinastus. Ain Mäeotsa lavastatud film räägib rahvalaulikust Hilana Taarkast, kes elas ühiskonna heidikuna ja vallasemana vaesuses, kerjates, juhutöid tehes ja lauldes. Taarkast sai Lauluema, legend. Kuid seto rahvas ei võtnud teda kunagi päriselt omaks.

Kindlasti ei kahetse need, kes leiavad kolmapäeva hilisõhtul aega, et ära vaadata tuntud muusikalihittide lavastaja Julie Taymori mullu esilinastunud biitlite hittidel põhinev täispikk film "Across The Universe".

"Film on kindlasti üks selliseid tARTuFFi pärle, mis peaks Raekoja platsi täis tooma nii noori kui ka vanu filmivaatajaid," ütleb festivali esindaja Helmut Jänes.

Teose alus on popgrupi viimase stuudioalbumi "Let it Be" üks lugudest "Across the Universe", on väidetavalt ainukene, mille autor oli ainuisikuliselt John Lennon ilma Paul McCartneyta. Kuid mitte see pole tähtis.

Film kulgeb 60ndate murrangulisi sündmustes, mis vapustasid maailma siin- ja sealpool Suurt Lompi. Surematute pophittide taustal, nagu "All You Need is Love", "Hey Jude" või "I am Walrus" kistakse vaataja fantaasiamaailma, kus juhtuda võib kõike ja seda ühe ülla eesmärgi nimel - tuua meile rohkem armastust.

"Väikese, kuid tubli panuse filmi õnnestumiseks on noorte näitlejate kõrval andnud ka vanad rokipeerud Joe Cocker ja Bono. Uhke muusikafilm kandideeris tänavu parima kostüümikunstniku Oscarile ja muusika Kuldgloobusele.

Enne filmi vaatamist tasub soetada ka filmi soundtrack, hää kuulata ja kaasa ümiseda," lisab Jänes. Pärast filmi lõppu orienteeruvalt kell 1.30 öösel on kõik huvilised oodatud Tartu Tähetorni öiseid tähti imetlema.

Festivali viimasel päeval saab näha neljale Oscarile kandideerinud tragikomöödiat "Juno", mille nimitegelane on 16aastane tütarlaps, kes jääb ootamatult rasedaks. Teravmeelselt vaimuka, kuid samas südamliku käsikirja kirjutanud endine strippar Diablo Cody võitis stsenaariumi eest Oscari ja arvukalt teisi auhindu.

Festivalile paneb punkti Prantsuse uue laine üks tähtteoseid "Hiroshima, mu arm". 1959. aastal ilmavalgust näinud film võitis hulgaliselt auhindu ja kandideeris Oscarile parima stsenaariumi eest.

1959. a veetis prantsuse abielunaine jaapani abielumehega öö Hiroshimas, kus järgmisel päeval pidid algama rahust kõneleva filmi võtted. Öö jooksul jõuab ta rääkida oma esimesest armastusest sakslase vastu sõjaaegses Prantsuse linnakeses. Jaapanlane armub naisesse ja palub tal jääda. Saabub hommik ja selgub, et vahel võib üks öö ja üks linn meile rääkida armastusest rohkem kui kogu elu kokku.

"Siiani loetakse seda filmi üheks kinoajaloo suurimaks ja poeetilisemaks armastusfilmiks, mis oma napis kujundlikkuses, ent see-eest väljendusrikkas keeles suudab puudutada meie kõige sügavamaid emotsioone. Mitte kunagi varem polnud keegi kinolinal armastusest kõnelenud sellises keeles nagu siin, kus režissöör, stsenarist ja kaks näitlejat on loonud ekraanil terviku, mis mõjub kui kaameraga kirjutatud poeem," ütleb PÖFFi korraldaja Tiina Lokk.